jaanuar 2023

Eestimaa Looduse Fond ja Keskkonnaõiguse Keskus

Värske analüüs jõuab järeldusele, et Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks kliimaseadust. Seatud kliimaeesmärkideni jõudmiseks peab seadus olema selge, toetuma teadusele, sisaldama kliimaeesmärke ja selget vastutust nende täitmise eest.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Rohevint ( www.loodusemees.ee )

Rohevint         Chloris chloris

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas näeb ka rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed

Foto Wikimedia Commons

Eesti liigitihedam aed Tartu Ülikooli botaanikaaed tähistab sel aastal oma 220. aastapäeva

Kui Tartu Ülikooli loodusmuuseumile pandi alus 1802, siis aasta hiljem asutati ülikooli botaanikaaed – tänavu möödub sellest 220 aastat. Sünnipäeva pidusündmused toimuvad juunikuus.

Tartus Emajõe ääres 3,5 hektaril paiknevas botaanikaaias tutvustatakse külalistele floora mitmekesisust, taimede kasutamist ja kaitsmist. Botaanikaaia kollektsioonides kasvab üle 11 000 taksoni ja sordi taimi – tundrast troopiliste vihmametsadeni.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Reedel oli lumikate veel alles

Nädal algas külma ilmaga. Esmaspäeval registreeriti minimaalseks õhutemperatuuriks Jõgeva linna idapiiril asuvas  ilmajaamas -9,9 °C ja maksimaalseks termomeetrinäiduks -5,3 °C, ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati ‑7,1 °C. Sadas lund.

Teisipäevast alates läks ilm sulale ja järgnevatel päevadel tõusis temperatuur korrast kõrgemale. Domineerisid sompus ilmad ja päikest näha ei olnud.

Lumesajud asendusid lörtsi ja vihmaga. Sõiduteedele kogunes vett ja märg lumemass. Öised madalaimad termomeetrinäidud jäid miinuspoolele kuni neljapäevani.

Ajakirja Kalastaja annab teada

Foto Wikimedia Commons

Merisiig ehk siig        Coregonus lavaretus lavaretus

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ning internetis toimunud rahvahääletuse tulemusena valiti 2023. aasta kalaks merisiig.

Pildistas LK-team

Karu talvepesa asukoht

Pruunkaru ehk karu     Ursus arctos

Lumekatte paksust Alutaguse metsades on veel paarikümne sentimeetri jagu ja veidi vähem meie kagupiiri läheduses. Sulailmad on novembri keskel alanud talve napilt lõpetanud…

Meie emaskarudel sündisid esimesed karupojad pesasse jõulukuul, aga poegimise aeg võib kesta isegi veebruaris. 

Ajakiri ilmub internetis botaanikaühingu samblauurjate eestvõttel   

Foto: Samblasõber

Ajakirjale Samblasõber joonistas kaanepildi kunstnik Edgar Valter

Armsad samblasõbrad!

Teie ees on meie ajakirja 25. number. Veerand sajandi jooksul on siin ilmunud 233 lugu 799 leheküljel. Omamaiste autorite seas on esindatud ka välisautorid 15 erinevast riigist üle maailma, kokku 113 autorit. Need kirjutised on avardanud oluliselt meie brüoloogilist maailmapilti ja enamusel neist on aegumatu väärtus. Oleme tänulikud kõigile, kes on kirjutamisega vaeva näinud!

Foto Arne Ader

Video salvestas LK-team

Sabatihane ( www.loodusemees.ee )

Sabatihane          Aegithalos caudatus

Tõenäolisemalt kohtame sabatihaseid tegutsemas sega- või lehtmetsades või võsastikes. Sabatihase ei püsi tegutsedes paigal ja seetõttu jääb nende vaatlemine lühiajaliseks. Nimetatud ei kuulu mitte tihaslaste Paridae sugukonda, vaid omaette, sabatihaslaste sugukonda Aegithalidae.

Talvine arvukus kõigub aastati kümne ja saja tuhande isendi vahel, aga see sõltub läbirändavate lindude hulgast.

Pildistas LK-team

Foto Arne Ader

Laialehine neiuvaip

Laialehine neiuvaip        Epipactis helleborine

Vahel võib juhtuda nii, et kaitsealune käpaline on suutnud novembris alanud talve tänini üle elada hoolimata sellest, et taime vars on õõnes.

Kaarditõmmised LK foorumist

 Karula pesapoeg Waba veedab aega Niiluse jõel Sudaani lõunaosas

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Ainsana saame uuel aastal jälgida Karula pesast pesapoeg Waba liikumisi. Vahepeal seikles noorlind mitusada kilomeetrit lõuna pool Atbarahi jõel, mis on Niiluse parema kalda lisajõgi, aga saabus millegi tõttu tagasi Niilusele, mis on suhteliselt tavapäeratu.

EOÜ kutsub osalema

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nädalavahetusel, 14.–15. jaanuaril algajaid ja edasijõudnud linnuhuvilisi iseseisvalt vaatlema aasta lindu auli ja ka teisi veelinde nii mererannikul kui ka siseveekogudel.

Just praegu on hea aeg vaadelda käesoleva aasta lindu auli, kes talvitab suurte parvedena Eesti rannikuvetes, ja kelle arvukust saavadki ornitoloogid peamiselt hinnata kesktalvise veelinnuloenduse andmete alusel.

Loodushuvilised, kes linde veel hästi ei tunne, saavad vaatlusi alustada sisemaa veekogudel, kus põhiliseks talvitajaks on hästi tuntud sinikael-part.

Artiklisarja koostab säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Terviseradade plakat Auga parkmetsas

Metsandusakadeemilise diskussioonita ja avalikustamata põhjustel lõpetati kaitsemetsade staatus ja järjepidevus 10.12.2008. a vastu võetud metsaseaduse parandusega, mis jõustus 1.01.2009. a.

Puhkemetsad muutusid selle muudatuse tõttu majandusmetsadeks ehk tulundusmetsaks, kus metsaseadus lubab teha uuendusraiet: kuni 6 (7) ha pindalaga lageraiet ja 10 ha pindalaga turberaiet. Sellest ajast alates kahtlen, kas Eestis ikka täidetakse veel kestliku metsanduse standardeid ja metsakasvatuse head tava, rääkimata metsameeste kutse-eetika järgimist kui puhkeala lagedaks raiutakse.

Koostas Marek Vahula

Fotod Wikimedia Commons

Rekord nr. 531       Suurimad püütud lõhed

Lõhe ehk lõhi       Salmo salar

Suure kala lõhe rekordid on sama suured, kui kalad ise. Teateid suurtest püütuid lõhedest tuleb ikka ja jälle ning rekordnumbrid on suured ja silmapaistvad. Rekordkalad:

37,75 kilogrammi (kala pikkuseks 147 cm) püüti Keila jõest 1938. aastal.

32 kilogrammi kaalunud kala pikkusega 167 cm püüti Pirita jõest 1934. aastal.

Pildistas LK-team

Foto Arne Ader

Sarapuupähkli koored

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Arvata on, et tegu orava talvevarude sahvriga, aga sulailmaga ei olnud jälgede järgi võimalik seda tuvastada.

Kuidas keegi pähkliga toimetab?

Orav nakitseb esikäppade vahel pähkli tippu pisikese augu. Surub näritud august sisse alumised lõikehambad, et pähklikoor lõhestuks ja pähklituumaga võib maiustada.

Pildistas LK-team

Põdrajäljed

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Paistab, et tegu võib olla kas öiste või varahommikuste jälgedega enne kui põdrad puhkama heidavad ja märgata võime nii üksikult tegutsenud isendeid aga ka väiksemaid põdraseltsinguid.