jaanuar 2023

Foto: Rainar Kurbel

Lendorav (www.loodusemees.ee).

Alutagusel pildistas LK-team

Härmatis ehk härm

Härmatisega on ikka nii, et kus rohkem ja kus veidi vähem, aga ikka nähtav.

Uduseks läks Põhja-Eestis juba eile keskpäeva järgselt, kui õhutemperatuur tõusis. Tänaseks oli härmas päev oodatud, sest õhus hõljuvad veepiisad külmuvad, moodustades esemetele koheva lumesarnase kihi, mis puudutamiselgi ei taha pudeneda.

EOÜ kutsub osalema

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sind jaanuari viimasel nädalavahetusel taas kaasa lööma talvisel aialinnuvaatlusel.

Järgmiste päevade jooksul jõuad ära teha vajalikud ettevalmistused. Panime kirja neli soovitust talviseks linnuvaatluseks.

Kirjutas ja pildistas Arne Ader

Talvised sulailmad pole mõeldud mitte ainult lumememmede tegemiseks. Kui hangedes leidub pisikesi veepiisku, tekib lindudel võimalus end pesta.

Lumevanne nautivaid sulelisi on tore jälgida. Kümmeldes surutakse endid sügavale lume sisse, hoides samal ajal sulgi kohevil. Viheldakse tiibadega, tehakse isegi kukerpalle! Puhas sulerüü hoiab paremini sooja ning võimaldab tõhusamalt lennata. Pealekauba aitab lumes suplemine kaasa ka sulelestadest vabanemisele.

Pildil naudib lumevanni kodutuvi. Teistest lindudest torkavad meil talikümblemisega silma näiteks varesed, hakid ja varblased.

Linnud vihtlevad ka mullal ja liival. Sellest on ülesvõtteid Loodusemehe pildipangas: LINK

Keskkonnaamet annab teada

Kotkas lumel

Veebruari keskpaigast ei tohi märgaladel pliihaavleid ka kaasas kanda

Plii on mürgine aine, mis saastab keskkonda ja mürgitab vett, kalu ja veelinde. Et hoida ära plii sattumist veekogudesse, on veelindude jahil juba 10 aastat kehtinud pliihaavlite kasutamise keeld.

Alates 15. veebruarist ei tohi jahimehed märgaladel või veekogu läheduses pliimoona kasutada ega kaasas kanda ka siis, kui jahitakse metslinde või väikeulukeid.

„Mida rohkem jahimehi pliimoonast loobub, seda parem loodusele ja kokkuvõttes ka inimesele,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. “Soovitame jahimeestel keskkonda kahjustavast pliimoonast loobuda isegi siis, kui piirang seda ei nõua.“

Artiklisarja koostas ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Haruldaseks on jäänud ka soometsad. Madalsoometsa kasvukohatüüp kollase võhumõõga õitsemise ajal Niitvälja soos (8.6.2013)

On metsatüüpe, mille väärtus seisneb nende looduslikkuses ja kus sae järele küünitada pole tarvis. Jätkem nad lihtsalt rahule.

Armastatud puhkemetsad on vanemad mustika- ja pohlamännikud või krõbisev-kuivad luitemännikud. Need metsad hooldusraiet ei vaja. Küll on intensiivse kasutuse korral vaja kaitsta seal puhma- ja samblarinnet, mis rohke tallamisega kergesti hävib.

Vanemaid kuusikuid ei maksaks harvendada, sest raiega võib kergesti vigastada allesjäävaid puid ja nende juuri. Kuusk on väga tundlik vigastuste suhtes ning võib haigestuda juurepessu.

Kirjutas Ave Huugen, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Pildistas Kaarel Kaisel, Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialist

Droonifoto 19.01.2023. Kasari silla kohalt vaatega Matsalu rahvuspargi poole

Kasari jõe veetase tõusis 17. jaanuaril 228 cm üle veemõõtmisjaama nulltaseme, ujutades üle ulatusliku luhaala jõe alamjooksul. Sel aastal langesid kokku aktiivne lumesulamine ja sagedased vihmahood juba jaanuari alguses. Tavaliselt on luha veeväli muljetavaldav kevadisel lume sulamisperioodil, mil suurvesi püsib paar nädalat.

Koostas Marek Vahula

Fotod Wikimedia Commons

Rekord nr. 534       Suurimad püütud nurud

Nurg, rahvapäraselt rõks         Blicca bjoerkna      

Keskmise suurusega  kalade sekka kuulub nurg kes üldjuhul väga suureks ei kasva.

Rekordkalad:

0,9 kilogrammi püüti Suur-Emajõest 2006. aastal.

0,805 kilogrammi püüti Kõiguste lahest 1977. aastal.

Loe lisaks: LINK

Pildistas LK-team

Jäljed Päite külas, kus Sillamäe linna piirini on ainult 75 meetrit

Ilves ehk harilik ilves        Lynx lynx

Ilvesed on peidulise eluviisiga, kes inimese silma alla naljalt ei taha sattuda, aga innaaja aluseni jääb hulk aega, kui ilvesed oma liikumisega veidi hoolimatumaks muutuvad.

Pulmitamine jääb ilvestel märtsikuusse ja sel ajal on meil jälle põhjust nende tegevusi arutada.