aprill 2023

Emise ja põrsaste jäljed

Pildistas LK-team

Emis liigub koos põrsastega

 

Metssiga       Sus scrofa

 

Poegimisega tegid emised algust märtsikuu teises pooles, kuid poegimine emistel veel kestab. Iga emis rajas endale poegimise pesa.

Põrsaste sünnikaal jääb umbes kiloni ja nad veedavad oma elu esimesed kümme päeva „seapesas“. Paarinädalased triibulised tegelased katsuvad juba emistele järgneda ja triibulistena püsitakse neljanda elukuuni.

Hanna ja Hugo

Veebikaamera pildid Askja, LK foorumist

Eile hääletas LK foorum kakupaarile nimed

 

Kassikakk        Bubo bubo

 

Igati sobivad nimed kakupaarile kas pole.

Isaslind Hugot oleme me näinud haudumise aegu pesal harva, kui ta on kaasale mõne närilise toonud. Tavaliselt saagi püüdnud isaslind kutsub öisel ajal huigates emaslinnu toituma.

Vaatame Eesti loodusrekordeid

Koostas Marek Vahula

Fotod LK ja Arne Ader

Isaslind Karl saabus pesale 12. aprillil

Rekord nr. 570     Vanim taasleitud must-toonekurg

 

Must-toonekurg        Ciconia nigra

 

Lind rõngastati 12. augustil 1997. aastal Järvamaal ja taasleiti 16. aprillil 2011. aastal. Vanuseks jäi seega 13 aastat, 8 kuud ja 3 päeva. Selline vanus ei kajasta must-toonekurgede eluiga.

Kuidas Eestis kasutusele võtta tuumaenergia?

Ruumianalüüsi tulemused kaardil: välistatud on Pakri poolsaar, võimalikud asukohad on Loksa, Kunda, Toila ja Varbla. Autor/allikas: rahandusministeerium

EV valitsuse ülesandel tegutseb aastat töörühm, kes analüüsib tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalusi Eestis. Valmis ruumianalüüsi, kus otsiti vastust küsimusele, kas Eestis leidub piirkondi, kuhu saaks tuumajaama rajamist ja radioaktiivsete jäätmete lõppladestamist planeerida.

Ruumianalüüsi töörühma juht Kaia Sarnet rahandusministeeriumist rääkis pressikonverentsil, et analüüsiga ei selgitatud välja, milline on tuumajaama jaoks parim asukoht, vaid see, kas Eestisse on üldse võimalik tuumajaama rajada ning vastus oli, et on küll.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja arvamus:

Uus postmark - harilik kuusk

Eesti Maaülikool annab teada

Täna esitletakse harilikule kuusele pühendatud konverentsil Tallinna botaanikaaias uut Eesti Posti postmarki harilikust kuusest.

Täna esitletakse harilikule kuusele pühendatud konverentsil Tallinna botaanikaaias uut Eesti Posti postmarki harilikust kuusest.

Eesti metsapuid tutvustava postmargiseeria idee autor Eesti Maaülikooli dendroloogia kaasprofessor Ivar Sibul märkis, et kuuske tunneb küll iga inimene, kuid selle puuliigi olulisust metsaökosüsteemis ning tema puidu mitmekülgset ja rohket kasutamist kiputakse sageli unustama.

14. NÄDAL 3.4.2023.- 9.4.2023. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistasid Tiit ja Vello Keppart 

Lumesulaveed teisipäeval

Nädala esimene pool oli talvine, lõpuosa aga kevadiselt soe.

Esmaspäevast kolmapäevani oli lumi maas. Maapinda kattis linna idapiiril asuva ilmajaama järgi 3…7 sentimeetri paksune lumekiht. Aegajalt sadas lund juurde, samas päevaste väheste plusskraadidega sulatas.

Esmaspäeva öösel mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks -5,2 °C ja peaaegu sama madalale langes termomeetrinäit õhus ka järgmisel ööl. Nädala kahel esimesel päeval jäi ööpäeva keskmine õhutemperatuur miinusesse.

Eesti Looduse uus ajakohasem veebiväljaanne

MTÜ-l Loodusajakiri on valmis saanud uus, ajakohasem veebileht www.loodusajakiri.ee.

Nüüd saavad huvilised lugeda meie väljaandeid digitaalselt otse portaalist ühe artikli kaupa. Esialgu saab sel viisil lugeda ajakirja Eesti Loodus, tulevikus ka teisi väljaandeid.

Veebiportaali kaudu pakutav lugemisvõimalus on paljude väljannete tavapärane ja aasta-aastalt üha eelistatuim viis jagada lugejatele kirjasõna paremini, mugavamalt ja loodussäästlikumalt.

Kas kormoranimunade õlitamiseks antud load on õigustatud?

Kormoranikoloonia Liivakari laiul. Riikliku seire käigus tehtud foto: Aarne Tuule

Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas halduskohtus valdavalt kaitsealade sihtkaitsevöönditesse antud load kormoranimunade õlitamiseks. 

Keskkonnaamet andis 31. märtsil load kormoranimunade õlitamiseks kaheteistkümnel laiul, millest kümme asuvad kaitsealade sihtkaitsevööndites.  Neist kolme laiu puhul näeb kaitse-eeskiri ette ökosüsteemi arengu tagamise üksnes loodusliku protsessina. Kõigil sihtkaitsevööndites asuvatel laidudel on kehtestatud pesitsusaegsed liikumispiirangud. Ornitoloogiaühing leiab, et Keskkonnaamet on sellistele aladele õlitamislube andes läinud vastuollu seadusega.

Kus on Karl ja Kaia?

Kaardi edastas Sova, LK foorumist

Koduteel olevate Karula must-toonekure vanalindude eilsed asukohad

 

Must-toonekurg         Ciconia nigra

 

Karula pesa isaslind Karl on oma rändeteel jõudnud Lääne-Ukraina põhjaossa umbes Lvivi ja Kievi vahel, aga otsesest sõjategevuse alast eemal.

Emaslind Kaia rändab veel Põhja-Moldovas. Linnud viibisid Moldovas päris kaua, aga seal olid lumesajud ja must-toonekured lumega kaetud aldel edasi rändama ei tiku.

Kollast värvi hallis kulus

Foto Arne Ader

Paiselehed

Paiselehed ( www.loodusemees.ee )

 

Paiseleht       Tussilago farfara

 

Suure reede sooja ja päikselise ilmaga avanesid paiselehe õied tuulevarjulistes kohtades Paljassaare linnualal, aga kirdetuultele avatud põhjarannikul veel õitsejaid pühadenädala lõpul ei kohanud.

Paiselehtede kasvukohad jäävad savikatele ja kehvemapoolsetele muldadele.

Milline vägi sunnib taime õitsema veel täiesti külmas pinnases?

Paiselehe taimed valmistusid varakevadiseks õitsemiseks juba möödunud aasta suvel kui risoomi varuti piisav toitainete kogus ja ette kasvatati õisikupungad.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.