aprill 2023

Kollane õitseja - kanakoole

Pildistas Kristel Vilbaste

Kanakoole Kandla mõisas

 

Kanakoole     Ranunculus ficaria

 

Kui varsakabjad kasvavad "jalad vees", siis kanakoole päris vette ei roni.

Taimede lehed on sarnased ja seetõttu neid omavahel segi aetaksegi, kuid nende taimede välimuses märkame mitmeid erinevusi. Kanakoole kollase õie kroonlehed läigivad kenasti, on pikliku kujuga ja neid on rohkem kui varsakabjal.

15. NÄDAL 10.4.2023.- 16.4.2023. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart 

Lõokannus

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 5,7…9,7 kraadi piires, ületades normi (keskmine 1991-2020) kolme kuni viie kraadi võrra.

Öökülma esines õhus (s.o kahe meetri kõrgusel maapinnast) esmaspäeval ja pühapäeval, kui minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti vastavalt -1,4 °C ja -0,3 °C.

Esmaspäeva hommikul oli hall maas. Kõige soojemaks kujunes neljapäeva öö, kui termomeetrinäit õhus alla 6,3 kraadi ei langenud.

Päeviti tõusis õhutemperatuur kõigil nädalapäevadel üle kümne kraadi. Nädala maksimaalne termomeetrinäit (18,3 °C) registreeriti kolmapäeval.

Vihma sadas ainult teisipäeval, kui ööpäevaseks sajusummaks kogunes Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas 7,4 mm.

Meie looduses on suur tuleoht

Keskkonnaagentuur hoiatab

Ilmad on sademeteta, päikeselised ja tuulised. Kulupõlengute oht on kõikjal suur.

Nädalavahetusel käidi ainuüksi Põhja päästekeskuse andmetel ainuüksi Harjumaal suuremaid kulupõlenguid kustutamas üheteistkümnel korral. Mujal Eestis on numbrid veel kokku lugemata.

Kulupõletamine on rangelt keelatud.

Päästeameti ennetusbüroo tuletab meelde, et kulupõletajaid ja hooletuid lõkketegijaid ähvardab kuni 1200 euro suurune rahatrahv.

Lisaks tuleb kulupõlengu põhjustajal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju, kuna põlengus hukkuvad nii seal elutsevad putukad, kui pesitsemisega alustanud linnud ja tuli võib edasi kanduda metsadesse.

Karl pruunisulgse emasega Pesal

Veebikaamera kuvatõmmis Anne, LK foorumist

Möödunud aasta kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Ka täna oli Karl võõra emaslinnuga pesal alates kella poole kahest

 

Must-toonekurg         Ciconia nigra

 

Paar veetis pesal veidi üle veerand tunni. Kella kahest saabus emaslind uuesti pesale, kus ka paarituti.

Nagu teame, peaks emaslind Kaia olema paari-kolmepäevase teekonna kaugusel Karula pesast. Tavaliselt on pesa varasematel emaslindudel võimalus uustulnuk pesast välja tõrjuda. Arvata on, et saame jälgida.

Kaial on Karulasse jõudmiseks vaja läbida veel 500 km

Kaart Anne, LK foorumist

 

Must-toonekurg         Ciconia nigra

 

Eile lõppesid Ukrainas suured sajud ja rändeks ebasobivad tuuled. Must-toonekure emaslind Kaia asus rändele, jõudes eile Ukrainast Valgevenesse ehk ühe päevarände pikkus oli tal 240 km.

Vaatame, kuidas Kaial tänase päeva edenemine jätkub, aga kõik oleneb sellest, kas linnu raadiosaatja signaale edastab.

Isaslind Karl veetis öö pesal üksinda.

Karl on võõra emaslinnu pesale meelitanud

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Kaia ei ole veel Karulasse jõudnud…

 

Must-toonekurg         Ciconia nigra

 

Miks me teame, et tegu on tundmatu emaslinnuga?

Paljudele veebikaamera jälgijatele on teadmata tõsiasi, et möödunud aasta augustis rõngastati lisasöötmise kalasumbal Karula pesa emaslind Kaia (rõngas numbriga 718U).

Täna pesal käinud emaslind on rõngastamata. Päeva jooksul selgub, kes ööseks pesale jääb või jäävad.

Kaelustatud hundi rännak Alpidest Karpaatideni

Avapilt
Sisu

Teadusliku nimega hunt M237 rändas üheksa kuuga pea 2000 kilomeetrit partneri otsingul.
Tekst: Laura Kiiroja
Fotod: AJF GR

 

 

Õige varsti on oodata esimesi tänavusi hundikutsikaid ja küll siis jätkub põnnivideosid septembrini välja. Praegu saame aga kokku võtta veel viimaseid paaritumishooajale omaseid uudiseid ning nende seas torkavad eelkõige silma huntide rännakuid puudutavad teated.

 

VIDEO: sookurepaaril kevad südames

Video salvestas LK-team

Foto Arne Ader

Uhke vaatepilt, kes on nägema trehvanud

 

Sookurg        Grus grus

 

Graatsilisi linde võis näha ja kuulda juba märtsikuus.

Kevadisel ajal ei toimu Eestist massilist läbirännet, aga parvedes toituvaid sookurgi kohtame ikka.

Enamuses on tegu siiski meile pesitsema jäävate sookurgedega, keda võib olla kuni seitse ja pool tuhat paari.

 

Lendorava aasta - aprill

Kirjutas ja pildistas Uudo Timm

 

Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

 

On jälle saabunud aeg kui tuleb tunnistada, et Eesti on ikka suur ilmariik. Kui lääne saartel ja Lääne-Eestis on kevad üsna kaugele arenenud ja nii mõneski kohas õitsevad juba ülased, siis Alutagusel on vaatamata viimasele soojalainele jätkuvalt kohati veel päris palju lund.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.