aprill 2023

Foto Arne Ader

Koerliblikas pajuurval ( www.loodusemees.ee )

Kas ülestõusmispühi või munapühi tähistavatele.

Pildistas Kristel Vilbaste

Isaslooma kõhualause värvus muutub sigimisajal kirkaks

Arusisalik        Lacerta vivipara

Selle külmast kohmetunud arusisalikuisanda päästsid leidjad varjulisest kohast jääveerelt kuhu isasloom "lolli peaga" oli roninud. Viimaste lumelaikude aegu ronitakse talvituspaikadest välja, et paari nädala jooksul leida omale pulmitamiseks kaaslane.

Veebikaamera kuvatõmmised pani kokku Askja, LK foorumist

Vaiksel laupäeval kell 14.40

Põhjavint        Fringilla montifringilla

Põhjavindi kohtamine on päris haruldane, sest neid võib meil pesitseda ainult kuni kümmekond paari. Läbirändajaid võime kohata aprillis ja mais. Viimati kohtas toidumaja krundil Peeter Raudsepp põhjavinti umbes kümne aasta eest.

Põhjavintide paarile sobivad tegutsemiseks soised segametsad.

Fotod Arne Ader

Kahevärviline paju ( www.loodusemees.ee )

Kahevärvine paju       Salix phylicifolia

Kaunite urbadega kahevärvised pajud torkavad silma sest nende kasvukohtadeks jäävad kraavide kaldaalad maanteede veertes, soisemad niidus või jõgede kaldaalad.

Kahevärvised pajud kasvavad püstiselt. Nende veidi läikivad võrsed on päris siledad, aga võivad isegi kõrvuti kasvavatel põõsastel olla täiesti erinevat värvi koorega ehk koore värvus võib vahelduda heledamast rohekast või kollakast kuni punakaspruuni värvuseni.

Foto Arne Ader

Kuldnokad toiduotsingul (  www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi lihavõtte nädalavahetusel, 8.–9. aprillil vaatlema saabunud rändlinde.

Lihavõtte linnuvaatuspäevadel saab osaleda iga huviline, kes tunneb ära tavalisemad linnuliigid. Samuti on see hea võimalus tundma õppida uusi liike. Vaatluspäevadel tuleb kirja panna nähtud ja kuuldud liigid, samuti lindude arvukus. Vaatlusi saab teha enda valitud ajavahemikus koduaias või pikemal jalutuskäigul.

Vaatlusandmed tuleb sisestada rakenduse PlutoF GO kaudu, kust need jõuavad portaali eElurikkus.

Loodusvaatleja Arne Ader, https://loodusemees.ee/

 Ilusal kevadel tuleb ikka ette, et kahest armunust saab üks. Panen siia mõned jäädvustused eilsest soojast kevadõhtust, mil Otepää toonekurepesale jõudis rännult emaslind.

Toonekure-isand ootas siin paarilist neli lumeküllast päeva. Viimasest on siinsamas eraldi postitus: https://loodusemees.ee/ajaveeb/valvur/

Toonekure-isandal on plaan!

Tallinna Linnavalitsus annab teada

Foto Arne Ader

Rohukonnad maanteel ( www.loodusemees.ee )

Kahepaiksetele ohutuma rändetee tagamiseks kehtestab Euroopa roheline pealinn Tallinn homsest, 7. aprillist kuni 10. maini vahemikus kl 20.00-07.00 Astangu tänaval mootorsõidukitele sõidukeelu (va ühistransport).

Astangu tänav Tallinnas on üks Eesti aktiivsemaid kahepaiksete rändekohti, kus konnade teekond talvituskohtadest kudemistiikidesse ületab sõiduteed. See muudab nende teekonna ohtlikuks ja paljud hukkuvad autorataste all.

Artiklisarja koostab ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart 

Kaitsealade sihtkaitsevööndites säilib puutumatu ürgne loodus mis kutsub vaatama puhkajaid. Kuresoo on ürglooduse raamatu objekt (viide) Soomaa rahvuspargis. Pildil soovee neeluauk Leetva rabas

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Sinikaelad ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 567     Vanim taasleitud sinikael-part

Sinikael-part       Anas platyrhynchos

Lind rõngastati 18. juunil 1977. aastal Pärnumaal Päriveres ja taasleiti 1. juulil 1991. aastal Pärnumaal Liu külast. Linnu vanuseks jäi 14 aastat ja 22 päeva. Nii jahilinnu, kui röövlindude jahiobjektina tuntud sinikael-pardi kohta päris kõrge eluiga.

Pesakaamera ja tekst: www.kotkas.ee

Veebikaamera kuvatõmmis: Liz, LK foorumist

otsestriim | uudised | foorum

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed annab teada

Illustreeriv foto Arne Ader

Hallhaigrud ( www.loodusemees.ee )

Üle paari aasta toimus viktoriin kohapeal Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. Kolmeteistkümnendat korda toimuval koolinoorte linnuviktoriinil osales 22 tiimi, kes tulid Tartusse võistlema üle Eesti. Viktoriinist said osa võtta õpilased kahes vanuserühmas 6.‒9. klass ja 10.–12. klass kahe- kuni kolmeliikmelistes võistkondades.  

Viktoriinil tuli vastata küsimustele Eesti lindude kohta ja tunda liike välimuse, laulu ja häälitsuste järgi. Küsimuste raskusaste varieerus lihtsast väga keerukani. Näiteks küsimusele, nimeta Eestis pesitsevad linnud, kelle nimes on „põõsa“, teadsid vastust vähesed võistkonnad. 

Pildistas LK-team

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Mäger                             Meles meles

Mägra jäljerida jätab mulje pisikese karu jälgedest - viis varvast ja pikad küünised saab täiesti üle lugeda. (Victorinox´i nuga mis võrdluseks lumel lebab on umbes kaheteist sentimeetrine).

Lõokesetalve aegu räägivad lumel olevad jäljed ühte koma teist.

Video LK-team

Märtsi keskpaiga kevadisemate ilmade ja pluss kraadide järel keeras tuule põhja ja pakane ning tuisk olidki kohal.

Linnud, kes soojaga saabusid „kerges rõivais ja paljaste peadega“ jõudsid päikselistele juba haljendama hakkavatele väljadele.

Nüüd on vaalud üle lestade ja peab hanges sumama.. Ja kui nüüd lumi Jüripäevaks ei juhtu ära sulama, siis Jaanipäevaks ehk ikka…

Haned lumes

Pildistas LK-team

Ilmateenistuse lumeolude tänane kaart

Täiskasvanud ilvese jäljerida

Ilves ehk harilik ilves       Lynx lynx

Alutaguse metsades jagub lumepaksust kohati kuni kümne sentimeetri jagu (loo lõpust leiad Eesti lumeolude kaardi). Jäljeraamatut saab veel rahulikult lugeda. Arvatavalt kestab isasloomadel veel aeg, kus otsitakse emasloomi, kuigi viimased võisid olla paaritunud juba veebruari lõpus.

Pildistas LK-team

Laanepüü on siiba vedanud

Laanepüü     Tetrastes bonasia

Laanepüüde tegevusjälgi võime märgata veel lumel, kus need jäävad märgatavaks suure sulani.

Kuna tegu on paigalindudega, kes juba sügisel paarid moodustasid, siis võime neid kohata oma tulevaste pesapaikade läheduses.

Laanepüüd eelistavad elupaikadena niiskemaid segametsi, mis on vähemalt kolmekümne aastased, aga kus peaks kasvama ka kuuski ja mände.