juuli 2023

VIDEO: Klipid Prantsusmaalt tõestavad karjakaitsekoerte võimekust huntidele vastuhakkamisel

Sisu

Prantsusmaal on hundid täie kaitse all, nende arvukus kasvab ning 2021. aastal hinnati sealse hundipopulatsiooni suurus 580-isendiliseks. Nagu kõikjal, kus võsavillemid lambakasvatajatega maid jagavad, on ka Prantsusmaal huntidepoolne lammaste murdmine murekohaks.

Tekst: Laura Kiiroja

 

In memoram Hannu Hautala

Foto Arne Ader

Hannu Hautala töötuba Penijõel 4. oktoobril 2003

Hannu Hautala töötuba Penijõel 4. oktoobril 2003

Meie hulgast lahkus oma kodus Kuusamos üleeile 20. juulil oma 82 eluaastal Soome kuulsaim loodusfotograaf ja -kirjanik, kes käis viimased nelikümmend aastat sageli Eestis loodust pildistamas ja kolleegidega suhtlemas.

Jaan Riis kirjutas 2003. aastal ehk paarikümne aasta eest Hannust tutvustava artikli „Eesti Ekspressis“, mida siin autori loal osaliselt esitleme.

Eesti fotograafidele ja loodusesõpradele sai Hautala sõbraks 20 aastat tagasi, kui Jaan Eilart ja Eesti Looduskaitse Selts oma hiilgeaegadel tõid Kadriorgu Tammsaare majja vaatamiseks Hautala näituse “Kuldkotkas ja valge luik”. 

Vaatame Eesti loodusrekordeid

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Põhjatihane

Põhjatihane ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 608    Vanim taasleitud põhjatihane

 

Põhjatihane       Poecile montanus

 

Lind rõngastati 14. juunil 1988. aastal Pärnumaal Võistes ja taasleiti 7. septembril 1992. samuti Võistest. Põhjatihase vanuseks jäi siis 4 aastat, 2 kuud ja 25 päeva. Väikse linnu kohta keskmine vanus.

 

Eesti noored looduskaitsjad osalesid Junior Ranger rahvusvahelises laagris

Kirjutas ja pildistas Kalle Kõllamaa, kes käis koos noortega Taanis

Euroopa rahvusparkide noored looduskaitsjad kohtusid 7.-14. juulini Europarc Junior Ranger rahvusvahelises laagris Põhja-Taanis Frederikshavni lähedal.

Rahvusvahelises laagris osales kokku 30 noort looduskaitsjat koos juhendajatega 17 erinevalt kaitsealalt 11 Euroopa riigist. Eesti rahvusparkide noori esindasid Hans Portsmuth Matsalust ja Mathew Trenholm Alutaguselt. Mentorina osales Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna spetsialist Kalle Kõllamaa.

Vabarnale

Pildistas LK-team

Vaarikad

 

Harilik vaarikas       Rubus idaeus

 

Tänavu võiks olenemata kevadistest öökülmadest ja põuast hoolimata vaarikale minna, sest marjad ei olevat väikesed kribalad ja ussitanud.

Marjulistel tuleb häid vabarnakohti endile ikka lisaks otsida, aga miks?

Meie metsad on nähtavalt täis lageraielanke ja peale metsa langetamist, nii umbes kolme kuni viie aasta möödudes, tasuks raiesmikule pilk peal heita (tegelikult parim aeg luureks on siis kui osa vaarikataimedest veel õitseb).

Kurepojad kasvavad

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Varahommik Karula kurepesas

 

Must-toonekurg         Ciconia nigra

 

Noorlinnud sirguvad ja kaks suuremat kurepoega, kes samal päeval koorusid, saavad seitsme nädala vanusteks ja noorim ning pisem paari päeva pärast.

Isaslind Karl on toitnud kurepoegi pesal tavalisemalt neljal või viiel korral sumbast toodud kaladega. Emaslind Kaia seevastu loodusest leitud toiduga ja harva üle ühe korra ööpäevas.

VIDEO: ilves heinarulli otsas

Video Kalle Pihelgas

Nädalavahetusel õnnestus kohata ilvest kes oli sättinud ennast heinarullile 

 

Ilves ehk harilik ilves        Lynx lynx

 

Täiskasvanud isaslooma elualaks võiksime hinnata kuni paarisada ruutkilomeetrit ja elupaigaks sobib pigem nii metsa kui põldudega vahelduv kultuurmaastik, kus tavaliselt on ka inimesed rajanud omale elamud, mille lähedust uudishimulik ilves eriti ei pelga.

Meie looduse ilvesed jahivad suures osas metskitsi, samuti valge- ja halljäneseid, kopraid, rebaseid, kährikuid ja pisinärilisi, aga ka suuremaid linde (sookurg, metsis…).  

Punalutikate nuhtlus

Pildistasid Aotäht Sarv ja Kristel Vilbaste

Kirjutas Kristel Vilbaste

Punalutikad

 

Punalutikas        Pyrrhocoris apterus

 

Tegu on meie loodusesse elama asunud uusasukaga, kes saabus vast veerandsada aastat tagasi.

Leida võime punalutikaid pärnapuude lähedusest kus nad talvitusid aiaprahis: seega parkides, pärnaalleedel või aedades, kus pärnapuid kasvavad.

28. NÄDAL 10.7.2023.- 16.7.2023. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Talioder on küpseks saanud

Nädala esimesed päevad kujunesid jahedaiks.

Esmaspäeval tõusis päevane maksimaalne õhutemperatuur ainult veidi üle 20 kraadi, teisipäeval vaevu 22 kraadini. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis esmaspäevast kolmapäevani 14…16 kraadi piires, olles normist (keskmine 1991…2020) ligikaudu kolme kraadi võrra madalam. Teisipäeval ja kolmapäeva öösel registreeriti ilmajaama järgi minimaalseks õhutemperatuuriks Jõgeva linna idapiiril asuval vaatlusväljakul vastavalt 5,3 ja 4,6 °C.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.