Pildistas LK team
Hariliku roostetoriku kasvukoht
Harilik roostetorik Pycnoporellus fulgens
Harilikku roostetorikut peetakse põlismetsade ja vääriselupaikade (VEP) seeneliigiks.
Viljakehi võime märgata kasvamas veel oktoobrikuul, aga Ida-Eesti vanades ja viljakates metsades. Lääne poole jäävad roostetoriku leiud päris haruldaseks.
Pildistas LK team
Pildistas LK team
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Kollase lehestikuga juudapuulehikud Piiri pargis. Maha langenud ja pruunistuvatel lehtedel on karamelli lõhn
Sel nädalal algasid öökülmad õhus, mis on tavapärasest ligi nädala võrra hiljem. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi enamikel päevadel normist (keskmine 1991-2020) madalamaks, kõikudes 4,5…8,2 °C piires. Minimaalne õhutemperatuur langes Jõgeva linna idapiiril asuva ilmajaama andmetel kolmel hommikul miinuspoolele.
Kõige tugevam öökülm esines teisipäeval, kui minimaalne termomeetrinäit langes -1,7 °C. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti laupäeval 14,8 °C. Kõige madalamaks jäi termomeetri päevane maksimaalne näit (7,6 °C) kolmapäeval.
Pildistas LK team
Roosa pess
Roosa pess Fomitopsis rosea
Mitmeaastaste puuseente viljakehad on kuni kümne sentimeetrised.
Pildistas LK team
Alutagusel, Peressaare küla kruusatee 3km lõigul oli 52 sarnast hunnikut
Pruunkaru ehk karu Ursus arctos
Rajakaamera salvesta ka tegijad…
Pildistas LK team
Humalad oktoobrikuul
Harilik humal Humulus lupulus
Ronitaim humal meenutab liaani. Tema looduslikud kasvukohad võivad kohati moodustada pea läbipääsmatuid tihnikuid ja need jäävad kas jõgede veeres kasvavasse puistusse, muidu niiskemasse metsa või siis lammimetsa. Humalatele tänavune suvi meeldis ja ronitaim võis kasvada kuni kuue meetri kõrguseks, mõni võis isegi kõrgemale ronida.
Pildil on ca 8-kuused hundikutsikad.
Tekst ja foto: Laura Kiiroja
Hammustuse jõudu mõõdetakse ühikutes PSI ehk pounds per square inch ehk eestikeeli naela ruuttolli kohta (näiteks inimese hammustuse jõud on 120-160 PSI). Järgnevalt toome mõned võrdlused tugevamate loomariigi esindajate hammustuste jõust, kuid ennatlikult tasub mainida, et sõltuvalt allikast on ka tulemused erinevad, kuna hammustuse jõud sõltub suuresti mõõtmismeetoditest (nt kus kohas looma suus mõõdik paiknes), looma suurusest ja vanusest ning sellest, kas loom kasutas hammustamisel oma maksimumpotentsiaali.
Saaremaa kuldnoka pesakastist salvestas Olle Koert, tt.ee
terve pärastlõuna tassis orav pesakasti küljealust
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
