juuni 2025

Video salvestas LK team

Imelise suveöö helipilt Virumaalt Piilse külast 23. juuni öösel kell üks.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Balti sõrmkäpp

Nädal algas südasuviselt sooja päikesepaistelise kuiva päevaga. Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 23,6 °C ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeva ilmajaama andmeil 17,1 °C. 

Edasine nädal kujunes aga sajuseks ja jahedaks. 

Kikkapuu võrgendikoi röövikud

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Must vägihein

Must vägihein      Verbascum nigrum

Silma hakkavad mustad vägiheinad kruusateede veertes kaugelt. Põhjuseks on taime kõrgus ja pikk erekollane õisik, mis vahel moodustab pea poole kogu taime pikkusest, aga sirguda võib taim kuni pooleteise meetriseks. Musta vägiheina vars on punakas ja vaoline, tumerohelised lehed katavad vart hõredalt.  

Kasvukohtadeks lagedamad või kuivemad alad, teede veered, aga samuti kõrgemad jõgede kaldad. Oma kasvukohal ei ole must vägihein pikaealine, kas kahe- või mitmeaastane (võimsa üheksavägise sugulane, kes on samuti ainult kaheaastane taim).

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Sokk 

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Kolmeharuliste sarvedega sokk on täiskasvanud loom ehk vähemalt nelja aasta vanune. Rohkem sarveharusid vanusega sokkudele juurde ei kasva, kuid sirguvad korraliku toidulaua ja hea tervise juures vaid veidi pikemateks. Sarvede all, vastu koljut kasvab sarve ümbritsev kännis ja kibunapärg. 

Mais ja juunikuu esimesel poolel nühiti maha sarvenahk vastu puhmaid või puid. Pulmaeelselt on suguküpsed sokud täielikult relvis ehk sarved kuni veerandmeetrised, sarveharude otsad valkjad ja teravad. 

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Sõnajalad õites

Eesti vanemate pärimuste järgi algavat sõnajalgade õitseaeg jaanilaupäeva keskööl vastu jaanipäeva ja õitseaeg kestvat vaid tunni, aga osade muistsete lugude põhjal vaid minuti jagu.

Sõnajalaõied avanevad suure tulesärinaga: „Kes sõnajalaõie leiab ja teda hingest hoiab, see saavat võime maailma salajasemaid asju teada“. Igati peibutav müüt isegi 21. sajandi esimese veerandi lõpus.

Lodumets Möirassaarel

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Nõgeseliblikas

Nõgeseliblika kevadpõlvkond                    Araschnia levana f. levana 

Nõgeseliblikas

Nõgeseliblika suvine põlvkond                   Araschnia levana f. porsa 

Veebikaamera kuvatõmmis Ellie, LK foorumist

Emaslind Helju toidab kotkapoega

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Väike- konnakotkastel on pesas ainult vanem kotkapoeg

Väike-konnakotkas         Clanga pomarina

Foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Räästapääsukesed ehitavad pesa

Täna varahommikust elame suves. Kalendrisuvi algas kell 5.42

Põhjapoolkeral jääb pööripäev alati 20. või 21. juunikuu päevadele. Nüüd on toimumas nn päikeseseisak ehk praegusel ajal on Maa telg kõige rohkem Päikese poole kaldu. 

Muinaseestlastele oli pööripäev ehk leedopüha koos leedotulega väga märgiline. Jaanipäeva nimi ning tähistamine võeti omaks tasahilju ja sunniliselt alles pärast ristisõdijate Liivimaale saabumist.

„Liiwimaa kroonika“ kroonikakirjutaja Balthasar Russow märgib 1578. aastal, et eestlaste komme oli pigem pööripäeva tuletegemisega leedopüha tähistada selle asemel, et Jaanipäeval kirikusse minna.

EOÜ kutsub tähelepanule

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Kivitäks

Kivitäksid, laulurästad ja paljud teised linnud vaatavad lõkkematerjaliks kokkukuhjatud risu- või oksahunnikule kui sobivale kiskjate eest varjul olevale paigale, kuhu oma pesa rajada ning ei oska aimata, et aasta lühimal ööl võiks nende järeltulev põlv tuleroaks jääda.

Eesti Ornitoloogiaühing palub pidulistel enne tule süütamist veenduda, et lõkke jaoks valmis pandud oksa- või risuhunnikusse pole mõni lind või pisiloom oma pesa teinud. Vaata tähelepanelikult, kas näed lõkkematerjalis pesa, märkad oksahunnikus linde askeldamas või kuuled linnupoegi või vanalinde häälitsemas. Kui miski viitab sellele, et mõni lind või loom on sinna pesa teinud või tegutseb seal, siis jäta tuli süütamata.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Rebane ja kiivitaja

Amaranta Adojaan kaitses sel kevadel Tartu Ülikooli zoloogia osakonnas magistritöö, mis käsitleb kiskjate ohjamise mõju rannaniidul pesitsevatele kahlajatele.

Majandatavate rannaniitude pindala Eestis on võrreldes sajanditagusega oluliselt väiksem. Kuigi rannaniite on hakatud taastama, on paljude seal pesitsevate lindude arvukus jätkuvalt languses. Üheks põhjuseks on äärmiselt suur rüüstekoormus. Eesti rannaniitudel rüüstavad kiskjad kuni 90% kahlajate pesadest enne munade koorumist, mistõttu ei suuda populatsioonid end taastoota. Põhiliseks rüüstajaks on rebased.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Kult maanteel

Metssiga         Sus scrofa

Fotol ületab maanteed kõhnana paistev kult ja sarnased näevad välja ka teised liigikaaslased, sest vastu suve toimus metssigadel karvavahetus.

Metssigade suvekarv moodustub harjasjast pealiskarvast. Aluskarva suveks ei kasvatata ja kohati märkame metssea kehal isegi paljast tumedat nahka. Suvekarvas metssead paistavadki sügiseni saledamatena.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Mets-kibuvits

Kibuvits        Rosa vosagiaca

Roosõieliste sugukonda kuuluvaid kibuvitsu kasvab meie looduses kümmekond pärismaist kibuvitsaliiki, lisaks mõned metsistunud-naturaliseerunud kibuvitsad ja roosid. 

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Admiral

Admiral          Vanessa atalanta

Admirable on  rändurliblika nimi prantsuse keeles, aga võib olla on eesti keeles liik lihtsalt nimemoonutusena admiraliks jäänud, kuid sarnaselt kirjutatakse liblika nime ka soome ja inglise keeltes?

Liblikat kohtasin nädalavahetusel Põhja-Eestis, sest enne seda olid ilmad viludad, aga paar päeva olid puhunud lõunakaarte tuuled, kuid võib olla polnud meie teed lihtsalt ristunud.

Pesapildi saatis Lauri Nebel

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Kuuseheki munakurnas kuus muna

Hall-kärbsenäpp        Muscicapa striata

Meie looduses arvukalt pesitsevad hall-kärbsenäpid on inimese suhtes usaldavad oma varjamatu eluviisiga. Ühtlaselt hallika seljasulestiku ning valkja alapoolega, rinda katavad tumedamad triibud. Sulestiku järgi pole sugupooltel võimalik vahet teha. Laululindudeks neid ka õieti pidada ei saa, vaid isaslind siristab natuke pesitsemise ajal.

Lauri pildistas mune kuu esimestel päevadel. Haudumisega alustas emaslind, keda isaslind sel ajal toitmas käib juba enne viimase muna munemist. Haudeaeg kestab mõni päev alla paari nädala.