juuni 2025

Hall-kärbsenäpi lugu

Pesapildi saatis Lauri Nebel

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Kuuseheki munakurnas kuus muna

 

Hall-kärbsenäpp        Muscicapa striata

 

Meie looduses arvukalt pesitsevad hall-kärbsenäpid on inimese suhtes usaldavad oma varjamatu eluviisiga. Ühtlaselt hallika seljasulestiku ning valkja alapoolega, rinda katavad tumedamad triibud. Sulestiku järgi pole sugupooltel võimalik vahet teha. Laululindudeks neid ka õieti pidada ei saa, vaid isaslind siristab natuke pesitsemise ajal.

Lauri pildistas mune kuu esimestel päevadel. Haudumisega alustas emaslind, keda isaslind sel ajal toitmas käib juba enne viimase muna munemist. Haudeaeg kestab mõni päev alla paari nädala.

24. NÄDAL 9.6.2025 – 15.6.2025. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Rododendronid õitsesid

Nädal kujunes valdavalt jahedaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus esmaspäevast laupäevani 11,2….15,3 kraadi piires, mis jäi normist (keskmine 1991-2020) 0,1…4,3 kraadi võrra madalamaks. 

Kõige jahedamal päeval (kolmapäeval) küündis päevane maksimaalne õhutemperatuur ainult 15,7 kraadini. Samal päeval mõõdeti kogu nädala minimaalseks õhutemperatuuriks 6,1 °C. 

Tups-vahulill

Tups-vahulill

Karikakramäng

Fotod Arne Aderloodusemees.ee

Karikakra-aas. Vidrike, Otepää kõrgustik

Karikakra-aas. Vidrike, Otepää kõrgustik

 

Harilik härjasilm         Leucanthemum vulgare

 

Härjasilma õisik sarnaneb valge karikakraga, kuid on viimasest pea kaks korda suurem. Kunagi olid meil karikakrad tavaline põlluumbrohi, aga tänaseks on valge karikakar sedavõrd haruldaseks muutunud, et paljud botaanikudki pole teda kasvamas kohanud.

Kukeharjad õitsevad suve keskpaigani

Fotod Arne Aderloodusemees.ee

Harilik kukehari. Kumari laid, Väinameri

Harilik kukehari. Kumari laid, Väinameri

 

Harilik kukehari                Sedum acre

 

Meie pisemate taimede hulka kuuluv harilik kukehari õitseb kuni suve keskpaigani. Kena ja silmahakkav on taim meie rannikul, saartel ja laidudel, kus kasvab nii klibul kui liival, hõreda taimestikuga päikeselistel kasvukohtadel, kus muu taimestik võib üldse puududa. Kasvab äärmiselt kehval pinnasel või isegi müüripragudes, aga ei talu varju ja veepuudust.

Sookail ehk unirohi

Fotod Arne Aderloodusemees.ee 

Sookail

Sookail

 

Sookail        Ledum palustre

 

Kus sookailu kasvab, on taimi reeglina palju. Olgu see raba või mets, kui niiskust piisavalt, seal kaunilt õitsejaid jagub.

Kuni meetriseks sirguva igihalja poolpõõsa õiekännased paiknevad rohkete võrsete tippudes kuhu õied on koondunud paari-kolmekümne kaupa ja need on nektaririkkad. Tõeliselt pikk õitseaeg sai algas juba maikuu lõpus, aga vahepealsed külmad ilmad hoiavad niigi pikalt õitsevaid sookailu välju õitsel terve juunikuu.

Saagiga ilves kiivitaja pesakaameras

Kirjutas Triin Kaasiku, Tartu ülikool

Ülesvõtted pesakaameratest

Matsalu rahvsupargi rannaniidud on olulised pesitsusalad niidukahlajatele. Saamaks teada, milline on piirkonnas toimuva rannaniitude taastamise ja kiskjate ohjamise mõju, seiravad Tartu ülikooli ornitoloogid nende lindude pesade koorumisedukust. Sel kevadel paigaldati 28 pesa juurde ka rajakaamerad, mis kogusid infot kiskjate kohalolu ja pesarüüste kohta. 

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.