juuli 2025

Pildistas ja video salvestas LK team

Tikutaja betoonpostil

Tikutaja ehk taevasikk        Gallinago gallinago

Pildistas Kärt Sõro

Meeskonnatöö

Harilik kiritigu          Arianta arbustorum

Kena hetke jagamine noorelt LK lugejalt.

Pildistas Kristel Vilbaste

Rabamurakad näevad Laeva soos veel sellised välja

Rabamurakas      Rubus chamaemorus

Igal nn rabasõbral peaks teada olema ja veidike salajas hoitud rabamurakate oma kasvukoht.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Verev kurereha

Verev kurereha        Geranium sanguineum

Kurerehadest peetakse kauneimaks suurte, umbes kolme sentimeetriste punakaslillade õrnade õitega verevat kurereha.

Õitsemisega alustasid taimed tänavu juuni teisel poolel, aga õitseaega jagub veel augustikuul. Taimed armastavad valgusrikast aga kuivemat kasvukohta. Taime tihe puhmik võib küündida poole meetrini. Tagasihoidlikult kaunid õied paiknevad üksikult lehekaenlast lähtuval varrel.

Kuid kauneid õisi saame näha ja korjata ainult Põhja- või Lääne-Eestis, aga on tavaline ka meie saartel ja laidudel, kuid ei kasva paraku mujal Eestis.

Pildistas LK team

Kõrvenõgesed

Kõrvenõges        Urtica dioica

Kõrvenõgesed on tuntud taimed, sest kõrvetavad ja kasvavad kogumitena ehk kõikjal, kus vähegi viljakamat pinnast, kuid vahel märkame kõrvenõgeste puhmast sirgumas kivimüüritise pragudest.

Loodusest leiame kõrvenõgest lehtmetsadest. Tavalisemad kasvukohad asuvad siiski inimestele lähemal: teede veertel, põldude servaaladel, maal vanadel sõnnikuhunnikutel, tagahoovides…

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Omil jalul seisev tragi ja puhtal pesal sirguv hästi toidetud kotkapoeg

Väike-konnakotkas         Clanga pomarina

Video salvestas LK team

Foto: Arne Ader, loodusemees.ee

Rebane Virumaa külateel

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

Rebaste kasukas võib olla värvuselt päris erinev ja enamikel väikekiskjatest märkame tagakehal ohakat ehk pealiskarvade tipud jäävad valkjateks või kollakateks. 

Eestimaa Looduse Fondi seisukohta Rohetiigri maakasutuse teekaardi metsapeatükile 

Tekst on leitav: ELFi metsablogis.

Illustreeriv foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Poruni põlismets

Rohetiigri teekaart metsas õiget teed ei näita

Rohelisema maailmavaatega ettevõtjaid koondav Rohetiiger tutvustas jaanipühade eel avalikkusele oma neljandat valdkondlikku teekaarti - maakasutuse teekaarti. Koostajate sõnutsi aitab valminud dokument leida tasakaalu looduse kaitsmise ja majandamise vahel. Kui põllumajanduse, maavarade ja veestiku peatükkides on näha senistele Rohetiigri teekaartidele omast tasakaalu otsivat käekirja, siis metsanduse peatükk irdub sellest täielikult. Terviklikku ja kestlikku arenguteed otsivat käsitlust metsanduse peatükist paraku ei leia.

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Kurepoegadele on ilmad külmad ja kõledad, aga ega noored linnud teavad, et vaid mõned päevad on olnud väljakannatamatult palavad

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Pärn õitseb

Harilik pärn      Tilia cordata

Meie omamaiste puuliikide viimaseks õitsejaks on harilik pärn.

Looduslikult kasvavale harilikule pärnale lisaks kasutatakse linnahaljastuses umbes kümmekonda võõrliiki. Neil kõigil on ümarad või laimunajad liitlehed, enam-vähem südaja kujuga ja saagja servaga. Istutatud võõrliikidest linnapärnad juba õitsevad. 

Harilik pärn alles alustab. Õisikuvarre külge kinnitub kahvaturoheline piklik tiiba meenutav kandeleht ja kollakasrohelised või -valged õied kännastes, mida Te Arne fotol kenasti näete.  

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Rukkililled

Nädal oli muutliku ilmastikuga ja tuuline. Suurimaks maksimaalseks tuule kiiruseks mõõdeti Jõgeva ilmajaamas reedel 17,9 m/s. Tuule kiirus ulatus iiliti üle 12 m/s neljal päeval. 

Nurmnelgid

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 12,7…21,0 kraadi piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -4,0…4,4 kraadi võrra. 

Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema looduse märkamise videovõistlusel. See on võimalus innustada ennast, sõpru ja lähedasi viibima rohkem looduses, pöörates tähelepanu oma looduslikule elukeskkonnale ja jäädvustades nähtut lühivideotena. 

Võistlus kestab kuni 30. septembrini 2025 ja arvestust peetakse kahes vanuseklassis: kuni 16-aastased noored (kaasa arvatud) ja vanemad osalejad.

Video peab olema tehtud Eesti loodusest ja eelkõige meie looduslikest liikidest (koduloomavideod üldjuhul ei sobi). Videot tehes tuleb järgida üldist head tava hoida loodust ja liike ning neid võimalikult vähe häirida.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Nurmkanad

Nurmkana ehk põldpüü         Perdix perdix

Pildistas LK team

Lehetäilised          Aphidoidea

Meie loodusest ja aedadest on leitud umbes sada viitkümmet liigi lehetäisid. Suur arv, aga arvatavalt elutseb neid siin kuni veerand tuhat erinevat liiki.

Lehetäidest mustav taim

Tänavune suvi paistab lehetäidele sobivat ja sigimine toimub partenogeneetiliselt ehk suvel elutsevad ainult emased ja nad sünnitavad elus vastseid. 

Pildistas ja videod salvestas LK team

Laanepüü noorlind kolme nädala eest

Laanepüü            Tetrastes bonasia

Laanepüüde elualadeks on päris erinevad metsatüübid, aga eelistatakse niiskeid segametsi, kus alusmetsas tihedam kuusekasv. 

Meil võis tänavu pesitseda kolmkümmend kuni viiskümmend tuhat laanepüü paari. Laanepüüd on maaspesitsejad, harva kui pesitsetakse mõnes suurema linnu mahajäetud pesas. Kanalistele omaselt võib emaslind pesal haududa kuni viitteist muna ja aega kulub selleks kolm kuni neli nädalat.