juuli 2025

VIDEO: admiralid on rändurliblikad

Pildistas ja video salvestas LK team

Admiral palderjaniõisikul

 

Admiral        Vanessa atalanta

 

Meie loodusesse on jõudnud rändavatest päevaliblika liikidest admiral ja arvata võib, et ka tema lähedane sugulane ohakaliblikas, kes tänu oma rändavale eluviisile ongi muutunud maailmas levinuimaks liblikaliigiks (kui näeme ja saame värskeid ülesvõtteid ohakaliblikast, siis tutvustame arutleme nende elukorraldust). 

Valgejäneste suvi

Pildistas ja video salvestas LK team

Valgejänes

Valgejäneseid kutsutakse ka metsajänesteks. Pikkjalad liiguvad ringi pigem metsades või soomaastikul ja elupaigana peavad sobivaks ka kuuse alusmetsa ja seda ka segametsades. 

Halljänes ehk põllujänes liigub meelsasti avamaastikel, toitudes nii põldudel, heinamaadel või metsaveertel, aga suuremates metsades halljäneseid me ei kohta. 

Täna avatakse kormorani tutvustav rändnäitus Orjaku linnuvaatlustornis

EOÜ annab teada

Pildistas Kunter Tätte

Aasta linnu näitus 

Hiiumaal Orjaku linnuvaatlustornis saab kuni juuli lõpuni külastada aasta lindu kormorani tutvustavat rändnäitust. Reedel, 4. juulil kell 18.00 toimub ka loodusõhtu, kus kormoranist räägib loodusfotograaf Tiit Leito.

Eesti Ornitoloogiaühingu koostatud näitus keskendub tänavuseks aasta linnuks valitud kormorani rollile ökosüsteemis: milline on liigi mõju elupaikadele, aineringele, toiduahelale ja kalastikule.

Tähelepanu pööratakse ka kormorani ohustavatele teguritele ning võetakse vaatluse alla kormoraniga seotud müüdid ja eelarvamused. Lisaks saab külastaja teada, milline on kormorani pesaelu, mis on miljardi dollari guaano ning millistel vappidel on kormorani kujutatud.

Kaunite vesirooside aeg

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Väike vesiroos

Väike vesiroos

 

Väike vesiroos         Nymphaea candida

 

Valge vesiroos         Nymphaea alba

 

Südasuvisel ajal on meie siseveekogudel saabumas kaunite vesirooside õitseaeg.

Mõlemad vesiroosid on suurte ja südajate ujuvate lehtedega mageda vee taimed. Sobivateks elupaikadeks järvede kaldavööndid ja sopid, tiigid, jõgede käärud või vanajõed. Vesiroosid taluvad isegi saastunud vett, kuid vajavad toitaineterikast ja soojaveelist keskkonda. Sobivaks kasvusügavuseks on pooleteise kuni paari meetri sügavune vesi.

Pesitsusrahu kaitseks on tänavu peatatud 35 raiet

Keskkonnaamet annab teada

Linnupesa

Juuni lõpuks on Keskkonnaameti inspektorid pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud ligi 2650 maaüksusel, keskendudes kontrollidega kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Keskkonnaamet on kahe ja poole kuu jooksul lindude pesitsusrahu tagamiseks peatanud 35 raiet. 

Keskkonnaameti järelevalve arendusbüroo peainspektor Aavo Sempelsoni sõnul on sel aastal Keskkonnaametile laekunud 123 metsaraietel pesitsusrahuga seotud kaebust. „Oleme kontrollinud pesitsusrahust kinnipidamist ligi 2650 maaüksusel ning kõige enam raieid on tulnud peatada Pärnumaal (6) ja Harjumaal (5). Kaitsealadel on raie peatamiseks tehtud kaks ettekirjutust,“ täpsustas Sempelson.

PÄEVAPILDID: tuuliste päevade kahjustused

Pildistas LK team

Murdunud saarepuu mis oli saare surmast kahjustatud on sulgenud metsatee

Tugev tuul on looduslik põhjus, miks suvisel ajal lehtpuud murduvad, sest tuulehoogudes liigub õhk maapinna suhtes horisontaalselt, kus tuule õhu liikumine toimub baarilise gradientjõuga paralleelselt maapinnaga. Nii klassifitseeritaksegi tuult kiiruse, põhjustajate, asukoha ja ilmingute alusel.

Tuuli põhjustavad õhurõhkude erinevused atmosfääris ja nii hakkab õhk liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Kaks põhilist tingimust, mis põhjustavad globaalset õhumasside liikumist, oleksid ekvaatori ja pooluste erinev soojenemise kiirus ja meie planeedi pöörlemine, mis tekitab Coriolise efekti.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.