Pildid: Lea Pihlak
Tänane öö vastu 30. septembrit oli mitmes mõttes eriline: juba õhtul sai taevas näha üsna võimsat virmaliste mängu ning temperatuur maapinnal langes paljudes kohtades miinusesse, nii et hommikul oli maa kaetud hallaga.
Põhja suunas vaatavast veebikaamerast saab vaatepilti kiirendusega näha Hiiumaa elamuskeskuse Tuuletorn lehelt.
Siin aga on mõned hingematvad vaated Jõgeva lähistelt 29. septembri õhtul, Mihklipäeval.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Kuivad päikesepaisteised ilmad sobisid põllutöödeks
Sel sügisel on märgatud Eesti metsades silmatorkavalt palju külmaseeni. Nende rohkusest on kõnelnud nii seenelkäijad kui ka loodusvaatlejad eri paigust üle maa.
Üks imetlusväärne külmaseeneputus jäi silma ka Otepää kandis Hinnomäel. Muljeid ja pilte sellest saad sirvida Loodusemehe ajaveebis. LINK
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Sügislilled.
Nädal kujunes soojaks, sajuseks ja päikesevaeseks. Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid 12,7…17,3 kraadi piires, mis ületasid normi (keskmine 1991-2020) kolme kuni seitsme kraadi võrra. Kõige soojem päev oli pühapäev, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis Jõgeva meteoroloogiajaama andmetel 21,8 kraadini ja öösel langes termomeetrinäit õhus 13,7 kraadini.
Foto: Martin Suuroja, Wikimedia Commons
Vaade Haukamäelt - kuldne sügis Karula rahvuspargis.
Täna, 22. septembril täpselt kell 21.19 saabub meile astronoomiline sügis. Päeva ja öö pikkus on siis võrdne, 12 tundi ning päike tõuseb täpselt idast ja loojub läände.
Veel eile tundus uskumatuna, et suvi ongi läbi saamas. Ilm oli täiesti suviselt soe, mitmel pool Eestis näitas termomeeter lausa 24 kraadi. Vaid ühe ööga on aga olukord muutunud ja paljudes kohtades on täna õhtul juba ligi 10 kraadi jahedam.
Videos tuuseldab põdraisand Vodja koolilaste kaamera ees puid-põõsaid ühes paari aasta taguses vahvas videos – käimas on põtrade jooksuaeg ja on näha, kuidas ta harjutab konkurentidega mõõduvõtmist.
Just jooksuajal on hea märgata põtra, kuna ta liigub sügiseti septembris-oktoobris tavapärasest rohkem.
Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses Penijõe mõisas on kuni 12. oktoobrini avatud aasta lindu kormorani tutvustav rändnäitus. Matsalu loodusfilmide festivali raames saab 28. septembril samas kohas kuulata ka ettekannet karpa rollist looduses.
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus kutsub osalema fotokonkursil „Märka mind! – 2025“
Pilte saab esitada kuni 1. oktoobrini 2025.
Vanuseklassid:
Konkursi eesmärk on jäädvustada märkamist väärivaid loodushetki ja -nähtusi, et põnevaid ja kordumatuid vaatlusi ka teistega jagada. Pildistada võib putukaid, linde, imetajaid, taimi, seeni, marju, lehti või mida iganes – oluline on, et foto sünniks erilise märkamise või omanäolise loo äratundmise tulemusena.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Rohetav talivilja põld
Nädal oli südasuviselt soe. Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid 16,0…18,7 kraadi piires, ületades normi (keskmine 1991-2020) kolme kuni kuue kraadi võrra. Nädala kolmel esimesel päeval tõusid päevased õhutemperatuurid Jõgeva ilmajaama andmetel üle 23 °C ja maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti esmaspäeval 24,6 °C. Nädala teine pool oli jahedam, kuid ka siis jäi ainult ühel päeval (reedel) maksimaalne õhutemperatuur 20 kraadist madalamaks.
Sünkroontõlkijad Silvia Glatzhofer (paremal) ja Maria-Theres Gruber arvavad, et odavam tehisintellekt võtab ühel päeval nende töö ära, aga samas loodavad ka, et soov töötada just inimestest tõlkijatega jääb osadel klientidel alles.
Tekst: Helen Arusoo
Fotod: Tarmo Mikussaar
Inimesi, kelle kutsehaiguseks on teiste lausete lõpetamine ning kes samas selle oskusega raha teenivad, kutsutakse sünkroontõlkijateks. Kõigile see amet ei sobi – pead armastama adrenaliini ja pinget ning olema maailma suhtes uudishimulik.
Jutuajamine selle erakordse „spordi" esindajatega, täpsemalt inglise-saksa-inglise sünkroontõlkijate Silvia ja Marie-Theres´iga toimus LIFEstockProtect konverentsil „Kindlad karjad“ 17.-18. juulil Austrias, kus nad pidid vahendama eri rahvustest hundi-lambateemalisi sõnavõtte.
Illustreeriv foto: Marek Szczepanek, Wikimedia Commons
Eestist pärit haruldane must-toonekurg, kelle rändeteed eesti ornitoloogid jälgisid, on Saksamaal tapetud, teatab kohalik politsei. Lind leiti Greifswaldi loomaaia lähedalt surnuna ja leiti märke, mis viitavad tulirelva tabamusele. Sündmus on šokeerinud nii looduskaitsjaid kui teadlasi.
Tekst ja foto Arne Ader, loodusemees.ee
Kaelushiired ja leethiired on meie kõige tavalisemad metsahiired. Kaelushiired on neist suuremad ja tugevamad, silma torkavad nende pikk saba ning suured silmad, mis aitavad ööpimeduses näha.
Hilissuvel, kui metsas valmivad sarapuupähklid ja tammetõrud, on kaelushiirte toidulaud rikkalikult kaetud. Osa metsaandidest süüakse kohe, osa aga peidetakse panipaikadesse talvevarudeks.
Ent hiired ei ütle ära ka aiasaadustest. Sel hilissuvel märkasime, kuidas meie oapeenralt hakkasid kaunad kaduma. Seadsime rajakaamerad valvama, et näha, mis peenardel öösiti toimub.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Väikese kikkapuu viljad
Suviselt soojad ilmad jätkusid. Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid Jõgeva ilmajaama andmetel 14,8…20,4 °C piires, mis ületasid normi (keskmine 1991-2020) ühe kuni kaheksa kraadi võrra. Nädala kaks esimest päeva olid pilves ja jahedad. Maksimaalne õhutemperatuur jäi siis alla 20 kraadi, tõustes 17-18 kraadini. Kõige kuumemad päevad esinesid nädala lõpus. Laupäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 25,8 °C ja pühapäeval 26,2 °C.
Video: Vaike Kermas
Hiljuti võttis meiega ühendust Rootsis elav Vaike, kes jagas muljeid Järvsö (Järvzoo) Hundihotellis ööbimise elamusest. Tegu on Rootsis, Vildriketi loomaaias asuva hotelliga. Vildriketis elab looduslikes aedikutes peale huntide veel palju teisi põhjamaa loomi. Suure hundiaediku kõrval on aga klaasseintega hotell, kus saab kriimsilmade tegemisi jälgida nii öösel kui päeval.
Sügis on kohe käes ja seenemetsad on juba täis rohkem värve, lõhnu ja ootamatuid üllatusi kui südasuvel. See on aeg, mil paljud meist tõmbavad jalga kummikud, võtavad kätte korvi ja noa ning suunduvad metsa aardejahile.
Aga mis siis, kui sa ei tunne seente maailmas end piisavalt kindlalt? Või kui soovid lihtsalt oma teadmisi värskendada ja näha, mis kõik meie metsades kasvab, ilma et peaksid ise läbi tihniku rühkima, siis saab minna seenenäitusele.
Sel sügisel pakutakse õige mitmes kohas suuremaid ja väiksemaid, püsivamaid või pop-up seenenäitusi, et sukelduda seente põnevasse ja salapärasesse riiki.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
