veebruar 2026

Esmaspäevast reedeni püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur -7,3….-15,5 °C piires, mis jäi normist (keskmine 1991-2020) kahe kuni kümne kraadi võrra madalamale. Teisipäeval mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks ‑23,7 °C ja kolmapäeval -24,0 °C. Nimetatud kahe päeva hommikul olid siis puud paksu härmatisega kaetud, mis päeva jooksul maha pudenes. Tänu rohkele päikesepaistele soojenes päeval õhk külmade ööde järel kuue kuni seitsme külmakraadini. 

Arne Ader

Sinimustvalge värvikombinatsiooni leidmine Eestimaa loodusest valmistab igale eestlasele rõõmu ja vahest tuleb seesuguseid märkamisi sagedamini ette just 24. veebruari paiku. Fotograafidele – ja kes meist poleks tänapäeval fotograaf – on see eelkõige musta tooni leidmise väljakutse... Sinine taevas ja valge lumi raamivad meie talvemaastikke üpris sageli.

Eesti lipu värvid leiame aga ka pasknääride ja sinikaelte tiibadelt ning taevasina suunas sirgunud härmas kaskedelt.

Rohkem pilte leiad Loodusemehe ajaveebist.

Tekst: Ornitoloogiaühing, www.eoy.ee

Eesti esimese talilinnuatlase ehk taliatlase vaatluste teostamise esimene periood on jõudnud lõpusirgele. Ornitoloogiaühing kutsub üles kuni veebruari lõpuni tegema vaatlusi seni tähelepanuta jäänud atlaseruutudes.

Taliatlase tööd on hooga käima läinud ja alates 01.12.2025 on sellesse kaasatud üle 44 600 vaatluskirje. Omajagu on vaatlustega katvust mõjutanud jaanuaris toimunud kesktalvine veelinnuloendus, mistõttu on rannikuga piirnevates maakondadest kogutud rohkem vaatlusi kui sisemaal.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Härmas puudesalu esmaspäeval

Nädal algas kauni härmas hommikuga. Maksimaalne härmatise paksus ulatus okstel kohati 14 millimeetrini. Päeva jooksul härmatis pudenes maha ning uuesti võis uduviirge ja nõrka härmatist märgata vähesel määral kohati alles pühapäeval.

Pildistas Aare Martinson

Tekst: Riin Alatalu

Foto: Reet Vaiksalu

Heinaküünid on Nedrema puisniidu lahutamatu osa.

13.–15. veebruaril toimuval turismimessil on võimalik kogeda Eesti kunstiakadeemia EVA Labis valminud puisniidu ainelisi liitreaalsusel põhinevaid mänge, mis paigutavad virtuaalse looduskeskkonna otse mängija ümber.

«Väikeste elude» projekt põhineb loodusteaduslikel andmetel kasutades neid kunstnikele omaselt loominguliseks loo jutustamiseks. Eesmärk on näitusel osaleja suunata puisniitude pärandiga seotud väljakutsete üle järele mõtlema. 

Tekst: Eesti Ornitoloogiaühing

Läheneva sõbrapäeva puhul kutsub Eesti Ornitoloogiaühing kinkima sõbrale linnuraamatu või -doomino, et soodustada loodushuvi. Kuni 15. veebruarini on raamatu või doomino ostmisel pakiautomaati saatmine tasuta.

Ornitoloogiaühingu poest leiab endale või sõbrale kingiks valiku kohalike kogenud linnuvaatlejate koostatud raamatuid ja mänge. Peep Veelda taskugiidid on mugavad retkele kaasa võtta, tema luule- ja aimeraamatutest saab uusi teadmisi kõrva taha panna ning doominod aitavad mänguliselt selgeks õppida tavalisemad linnuliigid. Margus Otsa ja Uku Paali koostatud linnuvaatleja teejuht on saadaval lisaks eesti keelele ka inglise keeles, sobides kingituseks loodushuvilisele väliskülalisele.

Foto: Peep Saluvee

Olin parajasti jalutuskäigul, kui märkasin haigrut talvises tiigis. Samal hetkel nägin lähenemas sinikaelpardi seltskonda, kes liikusid haigru poole. Nii saigi nad ühele pildile jäädvustada.

Avapilt: ekraanipilt ülekandest
Video: Teetormaja

Pärast pimedaimat talveperioodi, mil pilvine taevas ei andnud päikesepaneelidele piisavalt rammu akude laadimiseks, on hallhülge seirekaamera tänu päikselisemale veebruarile taas püsivamalt tööle hakanud. Kuna ülekandetehnika oli seadistatud suverežiimile, tekkis aastavahetuse paiku pausihetk, kuid nüüd on vaatajatel taas võimalus hülgeelu otsepildis jälgida.

Siin on väike ülevaade viimasel päeval toimunust:

Tekst: Eesti Ornitoloogiaühing
Pilt: Ott Rebane, Creative Commons

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele linnuvaatlejatele meelde, et maismaa talilinnuloenduse viimane periood kestab 15.–28. veebruarini.

Talilinnuloenduse kolmas ja ühtlasi hooaja viimane loendusperiood on 15.–28. veebruarini. Loendust tuleb teha umbes 10 km pikkusel enda valitud rajal, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike. Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik nähtud ja kuuldud linnud ning andmed sisestada vaatlusankeeti. Täpsema juhise ja ankeedi leiab lehelt eoy.ee/maismaa-talilinnuloendus.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Härmas kased neljapäeval

Külmad ilmad jätkusid. Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid Jõgeva ilmajaama andmetel nädala kestel ‑9,3…‑17,4 kraadi piires, mis jäi normist (keskmine 1991-2020) kolme kuni üheteist kraadi võrra madalamale. Minimaalne termomeetrinäit langes kolmel päeval -24 °C või alla selle, kõige madalamale (‑24,6 °C) neljapäeva hommikul. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti laupäeval -6,9 °C. 

Kirja pani Kaja Lotman

Viidumäe kuldkingasid pildistas Kadri Paomees

10. veebruaril saab 85-aastaseks Eesti tuntud botaanik ja looduskaitsja Mari Reitalu. 

Mari Reitalu vedas eest Tartu üliõpilaste looduskaitseringi aastatel 1962–1964. Pärast 1964. aastal bioloogina Tartu ülikooli lõpetamist siirdus ta kohe Viidumäe looduskaitseala direktoriks. Mari Reitalu on tuntud kui legendaarne Saaremaa taimestiku ja taimkatte tundja ning haruldaste taimeliikide uurija ja kaitsja.  Ühtlasi on ta Eesti orhideekaitse klubi (1995) asutajaid ja juhatuse liige. Avaldanud ajakirjanduses ja temaatilistes kogumikes rohkesti artikleid botaanikast ja looduskaitsest. 

Arne Ader

Tänavuse aasta puu – harlik haab – on üks rähnide lemmikuid. Jutt käib eelkõige pesaõõnsuste rajamisest, mida teevad haavapuudesse meeleldi nii suur-kirjurähnid kui ka musträhnid. Kuna mõlemad rähniliigid kasutavad rajatud õõnsusi enamasti vaid ühel pesitsusaastal, siis jääb nende puutöö kasutamiseks paljudele teistele metsaelanikele.

Nendest teistest võiks saada üpris pika nimekirja, ent siinkohal on soov tõsta esile üht värsket talvist linnuvaatlust. Nimelt külastas talveõhtu hämaruses Hinnomäe haaviku rähniõõnsust värbkakk! Selle vaatluse kohta on võimalik lähemalt lugeda Loodusemehe ajaveebis.