Fotol on hundipaar paaritumishooajal kurameerimas. Tegu on Saksamaal Wildenburgi loomapargis elavate huntidega.
Foto autor: Cornelia Arens
Tekst: Laura Kiiroja
Möödunud nädalal kirjutasime sellest, kui suur on olnud seni dokumenteeritud suurim hundikari maailmas ning millal esineb neid haruldasi olukordi, kus ühes hundikarjas pesitseb korraga rohkem kui üks emahunt. Kuidas on aga lood Eesti ja Euroopaga?
Praegu käib Euroopa Suurkiskjate Algatuskogus (Large Carnivore Initiative for Europe, LCIE) vastav arutelu, kuna Slovakkias täheldati jäljevaatluse abil 19 hundist koosnevat karja. Kui see tõesti kinnitust leiab, võib tegu olla Euroopa mõistes rekordilise hundikarjaga ning on ka võimalik, et seal on poeginud kaks emaslooma. Seni on aga kinnitatud juhtumid Saksamaal, kus dokumenteeriti 2011. aastal 16-liikmeline hundikari ning 2021. aastal 18-liikmeline hundikari. Ainult viimase ehk 2021. aasta juhtumi puhul kinnitasid geenitestid karjas kahe emaslooma poegimist. Portugalis on kahel eri juhtumil dokumenteeritud 16-liikmeline hundikari: üks kari koosnes neljast täiskasvanust ja 12 kutsikast, teine kari aga kaheksast täiskasvanust ja kaheksast kutsikast. Selle teise karja puhul kinnitati geenitestide abil, et karjas poegisid kaks emaslooma.
Ka meil Eestis on korra dokumenteeritud kahe emahundi samaaegne pesitsemine ühel reviiril. See toimus 2015. aasta pesitsushooajal Soomaa rahvuspargi naabruses. Tegu ei olnud aga sugugi liikmete arvu poolest rekordilise karjaga: ühel emasel oli kolm ja teisel viis kutsikat.
Kõige suurem hundikari on Eestis registreeritud 2018. aasta talvel, mil Soomaa rahvuspargis vaadeldi kaheksa päeva vältel 15-liikmelist hundikarja. Selles oli siiski vaid üks hundiema - karja arvukuse ajasid kõrgeks hoopis möödunud aasta pesakonna kutsikad, kellest paljud olid jäänud sünnikarja ka teiseks aastaks. Pikalt nii suur kari siiski koos ei püsinud. Nagu möödunud nädala postituses mainitud, siis suured karjad on püsivamad põhjapoolsematel laiuskraadidel, kus huntidel on menüüs pea ainult suured saakloomad, kelle murdmiseks on vaja tugevat koostööd. Eestis on aga väikseid saakloomi niivõrd palju, et nõnda suure karjana koos elamine pole vajalik.
Keskmiselt sünnib Eestis 4-7 kutsikat pesakonna kohta, kuid kõik kutsikad ellu ei jää. Seega on keskmine esimese aasta kari Eestis 6-7-liikmeline. Teise aasta kari ehk hundikari, kus on kahe aasta kutsikad, on Eestis keskmiselt 8-9-liikmeline.
