märts 2026

13. NÄDAL 24.3.2026 – 29.3.2026. Jõgeval ja selle ümbruses

 

 

Kogu nädala kestel jätkus normist soojem ilmastik. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus
2,2…9,5 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) ühe kuni kümne kraadi võrra. Kõige
kõrgema keskmise õhutemperatuuriga päevad olid kolmapäev ja neljapäev. Neil kahel nädalapäeval
mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks öösel vastavalt 5,3 ja 6,2 °C. Kõigil ülejäänud öödel
esinesid miinuskraadid ja hommikuti oli hall maas. Külmimad ööd esinesid nädala lõpus. 

Laupäeval langes termomeetrinäit õhus -4,2 ja pühapäeval -5,3 kraadini. Nädala maksimaalseks
õhutemperatuuriks mõõdeti kolmapäeval 13,9 °C. Kõige madalamale jäi päevane maksimaalne
temperatuur pühapäeval, kui termomeetrinäit küündis päeval 9,8 °C.

 

Taliteraviljad rohetavad erksalt.

Euroopas uuriti suhtumist suurkiskjatesse

Möödunud aasta novembris ilmus üleeuroopaline teadusuuring avalikkuse suhtumisest suurkiskjatesse (Chapron et al., 2025). Uuring toimus aastal 2022-2023 ning selle käigus küsitleti 10807 inimest 23 Euroopa Liidu riigist (igast EL riigist, kus on alalised suurkiskjate populatsioonid). Uuring hõlmas ka Eestit. Siinkohal toome välja mõned märkimisväärsemad tulemused.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Rolf Peterson

 

  • Eurooplaste toetus hundi-, ilvese- ja karupopulatsioonide taastumisele on endiselt tugev. Igas uuritud riigis oli suurkiskjate toetajaid tublisti rohkem kui vastaseid. Kõige suuremad suurkiskjate toetajad on lõuna-eurooplased (eriti itaallased ja hispaanlased) ning ida-eurooplased (eriti bulgaarlased). Need riigid on huntide poolest ka ühed arvukaimad.

VIDEO: Janek Joabi vestlusõhtut värbkakust on võimalik järele vaadata

Kirja pani Karula rahvuspargi kogukond

Foto: kaader videost

Janek Joab kõneles Karula rahvuspargi külastuskeskuses toimunud vestlusõhtul "Värbkakk – väike lind, suured lood!", kuidas on kohtuda metsas värbkakuga – väikese, kuid üllatavalt julge kakulisega. Ta jagas oma kohtumiste lugusid erinevate värbkakkudega, rääkis piltide sünni telgitagustest ning sellest, kuidas linnud kogu jäädvustamise kulgu juhivad.

Suur tänu Jankile, et oma lugusid jagasid!

Vestlusõhtu salvestust vaata YouTube keskkonnas: 

12. NÄDAL 16.3.2026 – 22.3.2026. Jõgeval ja selle ümbruses

Laine ja Vello Keppart

Esimesed krookused õitsesid.

Kogu nädala kestel püsis normist soojem ilmastik. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 2,0…4,6 °C piires, ületades normi (keskmine 1991-2020) kahe kuni kuue kraadi võrra. Jahedamateks päevadeks olid kolmapäev ja neljapäev, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis vastavalt 5,1 ja 5,7 kraadini. Soojematel päevadel (teisi-, lau- ja pühapäeval) tõusis maksimaalne õhutemperatuur 11,4…11,6 kraadini. Öösiti valdavalt külmetas ja hommikuti oli hall maas. Kõige külmemal ööl (laupäeval) langes termomeetrinäit õhus Jõgeva ilmajaama andmetel -4,8 °C. Nädala kolm viimast päeva olid rohke päikesepaistega.

Kevadiste koristustööde ajal märka aasta looma siili! Aasta Loom T, 24.03.2026 - 12.48
Siilid on toredad kaaslased, ent nende käekäik võib sõltuda inimese aiahooldamisvõtetest rohkem kui me arvame.
Foto: Tarmo Mikussaar
 
 
MTÜ Siilipusa tegeleb inimese tõttu hätta sattunud siilide päästmise ja rehabiliteerimisega ning paneb oma kodulehel kõigile südamele, et kevadised koristustööd võivad olla ohuks siilidele, tuues välja rida nõuandeid, mida kõik aiaomanikud võiksid järgida.
 
🔅 Soojad ilmad toovad aedadesse ja parkidesse kevadkoristuse: riisutakse lehti, liigutatakse kõdu- ja oksahunnikuid ning tehakse lõkkeid.
🦔 Just sellistes peidupaikades võivad aga varjuda talveunest ärkavad siilid.

Teadusuudis: rebase saagiks võib osutuda ka hundikutsikas

 

Jätkame taalia teemadel. Itaalia teadlased avaldasid möödunud kuul väga põneva hunditeemalise  teadusartikli! Kui huntide kisklust rebastele aeg-ajalt ikka esineb, siis vastupidist - rebase kisklust hundile - ei olnud varem kunagi videole dokumenteeritud! (Lingi videole leiab allpool.)

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Buelli et al., 2026


See on iseenesest teada, et hundiurg ei ole kutsikatele alati turvaline koht. Hundipere kolib pesitsemise ajal enamasti mitu korda - nii parasiitide vältimiseks kui ka kiskluse ohu maandamiseks. Nii kui vanahuntidel on põhjust kahtlustada, et keegi kiskja - tavaliselt inimene, karu või võõras hunt - on pesapaiga avastanud, pakib hundipere kohvrid kokku ja kolib koos pisiperega mujale. Nii juhtus ka seekord Itaalias, kuid pesarahu segajaks oli ootamatu paharet - rebane!

11. NÄDAL 9.3.2026 – 15.3.2026. Jõgeval ja selle ümbruses

Esimesed märtsikellukesed õitsesid juba eelmise nädala keskel.

 

Nädala ilmastik kujunes väga soojaks ja kolmapäevast alates kuni nädala lõpuni registreeriti viiel
päeval Jõgeval uued vastavate kuupäevade maksimaalsed ja ööpäeva keskmiste õhutemperatuuride
kõige kõrgemad näidud vaatlusridadesse. 

 

Lehtmetsa all oli esmaspäeval lumikate sulamata.

 

Kui sind on alati huvitanud vabatahtlik seire… Aasta Loom T, 17.03.2026 - 11.16

 

Kui oled mõelnud, et võiksid tegutseda vabatahtliku seirajana ja alustada näiteks mõne tuntud liigiga nagu tänavune aasta loom siil, siis tule reede õhtul kell 17 loomaaeda vabatahtliku seire seminarile, kus räägitakse asjaarmastajatest seirajate tegevusest ning muuhulgas ka siilidest – on ju siil aasta loom, täpsemalt mõlemad Eesti siililiigid. Siil on üks kergemini kohatavaid imetajaid Eesti looduses. 

 

Vabatahtlik seire erineb tavalisest loodusvaatlusest selle poolest, et vaatlusi teostatakse teatud kokkulepitud meetodi järgi - et andmeid saaks aastaid hiljem ka võrrelda omavahel. Iga liigi puhul on lähenemine veidi erinev ning seetõttu on Eestis ka mitmeid seireprogramme, kus vabatahtlike abil kogutakse teavet nii fauna kui floora kohta, näiteks tuntumate kampaaniate käigus on vaadeldud nurmenukki ja kahepaikseid.  

VIDEO: kuidas itaallased hundi kanalist päästsid

 

5. märtsil toimus Itaalias taas üks hundi päästmise aktsioon. Seekord oli kanalivette kukkunud emahunt Põhja-Itaalias San Giovanni Lupatoto linnas (Veneto maakond, Verona provints). Vaene kriimsilm võitles voolavas vees elu eest, hoides kinni sillaalusest konstruktsioonist. Veest aitasid loomakese välja tuletõrjujad, kes seejärel ta uinutasid ja veterinaarkontrolli saatsid. Peale seda plaanitakse hunt tagasi loodusesse lasta.

10. NÄDAL 2.3.2026 – 8.3.2026. Jõgeval ja selle ümbruses

10. NÄDAL 2.3.2026 – 8.3.2026. Jõgeval ja selle ümbruses

 

Nädal kujunes tavapärasest tunduvalt soojemaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel 0,1…3,1 kraadi piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) kolme kuni seitsme kraadi võrra.

 

Mutimullahunnikud kõrgusid sulalumest välja.

VIDEO: ilusat naistepäeva!

 

Naistepäeva puhul avaldame veidi romantilisema tooniga artiklie. Hoiatuseks tuleb mainida, et videot vaadates võib tekkida kohmetu tunne, justkui piiluks kellegi magamistuppa. Siivsamatel inimestel soovitame mitte videot vaadata:D Kes aga soovib õppida huntide paaritumiskäitumise kohta, siis täna on see võimalus.


Tekst: Laura Kiiroja
Video: Mark Clement
https://fb.watch/FyCOEdIncR/

9. NÄDAL 23.2.2026 – 1.3.2026. Jõgeval ja selle ümbruses

Lumememmed esimesel sulapäeval. Möödunud neljapäeval lõppes sel 59 päeva kestnud külm.

 

Esmaspäevast neljapäevani (kaasa arvatud) püsisid miinuskraadid ja ööpäeva keskmine
õhutemperatuur kõikus -7,8…-3,6 kraadi piires. Esmaspäeval esines udu ja puud olid härmas.
Teisipäeval ja neljapäeval sadas lund. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti
kolmapäeval -13,7 °C. Neljapäevaga lõppes sel talvel 59 päeva väldanud sulailmadeta periood.
Viimase 104 aasta jooksul on esinenud kõige pikem (72 päeva) suladeta periood Jõgeval 1941/42. a
talvel.

 

Teadlased on eri seisukohtadel hinnates huntide mõju määra ümbritsevale loodusele

 

Hundil on ökosüsteemi tugiliigina suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. Olles küll kiskja, võtab ta elu oma saakloomadelt, kuid saakloomade arvukuse piiramise kaudu pakub hunt kaudselt elu paljudele teistele liikidele nii looma- kui taimeriigist. Kõige tuntum näide hundi mõju illustreerimiseks on olnud Yellowstone’i rahvuspargi ökosüsteemi tervise paranemine alates huntide taasasustamisest 1990. aastate keskel.  Teadlased pole aga alati üksmeelel huntide mõju määra üle arutledes.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Valeri Štšerbatõh

Looduskalender

Minu Looduskalender

Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.

 

SAADA OMA LUGU

 

Kes teevad Looduskalendriga koostööd

Lugemistuba

Vana Looduskalender

KIK toetab

Väljaandja: MTÜ Fenolo [e-post: info@looduskalender.ee] [login]
Pildid, videod ja helid on autoriõigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud selle allikale ja autoritele.
Veebiarendaja: Reisijutud.com
 
Veebimajutus.ee

Copyright 2025 · Looduskalender

Designed by Zymphonies

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.