Kogu nädala kestel jätkus normist soojem ilmastik. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus
2,2…9,5 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) ühe kuni kümne kraadi võrra. Kõige
kõrgema keskmise õhutemperatuuriga päevad olid kolmapäev ja neljapäev. Neil kahel nädalapäeval
mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks öösel vastavalt 5,3 ja 6,2 °C. Kõigil ülejäänud öödel
esinesid miinuskraadid ja hommikuti oli hall maas. Külmimad ööd esinesid nädala lõpus.
Laupäeval langes termomeetrinäit õhus -4,2 ja pühapäeval -5,3 kraadini. Nädala maksimaalseks
õhutemperatuuriks mõõdeti kolmapäeval 13,9 °C. Kõige madalamale jäi päevane maksimaalne
temperatuur pühapäeval, kui termomeetrinäit küündis päeval 9,8 °C.
Taliteraviljad rohetavad erksalt.
Paiseleht.
Näsiniin.
Väheseid sademeid esines ainult neljapäeval, kui Ilmajaamas mõõdeti ööpäevaseks sajusummaks
0,1 mm. Mullad tahenesid päikesepaisteliste soojade ilmadega kiiresti ja teisipäeval võis näha Jõgeva
ümbruses juba masinaid põldudel mulda kobestamas.
Nädala keskpaigas õitsesid metsas sinililled, näsiniined ja kopsurohud. Haab ja raagremmelgas alustas
õitsemist (hakkas tolmlema) nädala lõpus, mis on Jõgeval 1965. a alanud vaatluste keskmisest
ligikaudu kolm nädalat varem. Paiselehe, kanakoole ja sillade õied avanesid. Aedades paisusid pungad
mustsõstardel. Taliviljad rohetasid erksalt, kuid areng oli külmade ööde tõttu aeglane. Rändlindudest
saabusid ja alustasid laulmist kaelustuvid, hallrästad, kanepilinnud ja punarinnad. Ülelennul võis
jätkuvalt näha haneparvi.
Laine ja Vello Keppart
Jõgeval 30.3.2026.
