Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee
Raba-karusvaksik
Raba-karusvaksik Lycia lapponaria
Raba-karusvaksik koorub nukust aprilli teisel poolel ja tema lennuaeg võib venida külma kevade puhul isegi mai keskpaigani.
Emased liblikad on erinevalt isastest hoopiski ilma tiibadeta. Õhtuks ronivad nad rabamändidele või mõne põõsa latva „kükitama“. Nõnda levib emasliblika lõhn kiiremini ja ulatub kaugemale, et isastel oleks kergem kohale jõuda kuna lennuaeg kestab ainult ühe tunni enne päikeseloojangut.
Raba-karusvaksik on meil reliktne ehk jäänukliik ning teda esineb ainult Põhja- ja Ida-Eesti rabadel. Põhiline levikuala aga ulatub Skandinaavia ja Siberi tundra aladele ning Šotimaale.
Röövikud toituvad vaevakasel, sookailul ja sinikal.
Eesti Loodusmuuseumi selle aasta esimene suurem ühine kogumisretk uue soode ekspositsiooni jaoks toimus Läänemaale, Risti kandis asuvale Kuistlema rabale. Nullilähedase külma ilma tõttu erilist liblikalendu ei toimunud. Siiski leidsime ühe isasliblika männioksal päikesepaistel end soojendamas. Pildistas Lennart Lennuk.
