Foto Arne Ader
Tedrekana
Teder Tetrao tetrix
Paraku saavad suurema tähelepanu pigem esinduslikud tedrekuked…
Teeme väikese tagasivaate, mis on meie metsades toimunud pärast piltnike seas populaarset tedremängu: maikuu alguseks oli tedrekana ennast 6-9 munale hauduma sättinud ning juuni alguseks olid tedretibud koorunud. Järelkasvu eest kannab hoolt emaslind üksinda. Koorumisjärgne elukuu ehk kuni juulikuuni on selline aeg kus pisiperega kõige enam õnnetusi juhtub. Samuti viimaste aastate rebaste ning kährikute arvukuse langus on tedrepopulatsioonile hästi mõjunud.
Metsateedel või nende veertes võime kohata kolme…neljaseid tedresalku, kas mustikatest toitumas või teekruusa pugusse nokkimas. Mustikaid leidub tänavu vaid laiguti ja otsida tasuks sealt, kus mustikalehed heledamad, marjanappus sunnib tetri rohkem ringi liikuma. Kevadest alates ja marjaajal tegutsevad tedred just maapinnal.
Tedrekanade sulestik on tagasihoidlik just männimetsa alustaimestikuga sulandub pruun sulestik hästi kokku.
Seljasulestikus märkame pruune ning ookerjaid toone koos hallide ja mustade vöötide ning tähnidega. Rinnal veidi roostepunast, aga muidu vöötjalt kirju nagu tedrekana sabagi. Lendutõusul märkame kindlasti valget tiivavööti ja ega linnud vaiksest vaatlejast kaugele ei lenda. Kaalu on vanalinnul umbes kilo jagu.
„Tedrelapsed“ on juba emaslinnule sarnases sulestikus, ega ole enam märgatavalt pisemad. Juba kuuenädalastel tedrehakatistel tekkisid esimesed täiskasvanusuled nii seljale, kui rinnale.
Tänaseks paarikuuse väikse „tedrepoisi“ sulestik paistab juba veidi tumedam ja seda nii rinnal kui seljal ning ka tiibadel võime juba märgata musti või tumepruune sulgi – sellega eristutakse „õdedest“.
Kahju, et ei õnnestunud pilte saada, aga rabametsas peaks tedremärkajale kirjeldusest veidi kasu olema.
