Hundikutsikad Wildenburgi loomapargis Saksamaal.
Kaheksa nädala vanuselt ehk umbes praegu hakkavad hundikutsikad järk-järgult emapiimalt tahkele toidule üle minema. Selleks alustavad nad “beebipüree” ehk poolseeditud toidu mekkimisest. Nimelt toovad nii ema kui isa (ning olemasolul ka teised vanemad karjaliikmed) pesapaika oma kõhus toitu ning väljutavad selle kutsikateni jõudes.
Kutsikad kasvavad mühinal ning vajavad aina rohkem süüa. Isa abi on kutsikate õpetamisel ja toitmisel jätkuvalt ülioluline. Üksikemana oleks huntidel väga raske ning sageli ei jää emal sel juhul muud üle, kui lihtsama lahenduse ehk lambakarjast toidu hankimise kasuks otsustada.
Hundipapa olulisus teeb hundist ka väga erilise liigi, sest inimese kõrval on nad ilmselt ainsad, kelle isahoole on niivõrd arenenud, et isad hoolitsevad nii ema kui järglaste eest nii toites kui kaitstes ja seda aastaringselt kuni järglaste täisealiseks saamiseni.
Nimelt täielikult täiskasvanu moodi toituvad ja näevad välja alles 9-kuused kutsikad. Siiski sõltuvad noored hundihakatised ema ja isa murtud saakloomadest veel hiljemgi – alles ligi 22 kuu vanuselt ehk esimesel paaritumishooajal hakkavad hundid iseseisvuma ja ema-isa juurest lahkuma. Mõned hundid jäävad vanemate juurde aga veel üheks aastaks ja aitavad järgmist pesakonda kasvatada.
Laura Kiiroja
