Vähenenud inimpelglikkusega hundiks peetakse ainult sellist looma, kes korduvalt talub inimese vahetut (alla 30 meetri) lähedust, saades seejuures selgelt aru, et tegu on inimesega.
Foto: Valeri Štšerbatõh
Hundiuurija Laura Kiiroja ja keskkonnaeetik Mattias Turovski seisukoht 4. septembril ERR-is ilmunud arvamusloo kohta huntide küttimiskvootide suurendamisest: see ei paranda asja! Artikkel ilmus 11. septembril ERR-i uudiste portaalis.
ERRis 4. septembril ilmunud uudislugu huntide "ebanormaalse" käitumise, inimpelguse ja küttimissurve vahelistest seostest ei anna olukorrast õiget ülevaadet. Eesti Jahimeeste Seltsi esindaja Andres Lillemäe öeldu kohaselt on suurkiskjate ebanormaalse käitumise (pidades silmas väidetavalt vähenenud inimkartlikkust) põhjused kas haigus, nälg või vähene küttimine ning Eestis just viimane.
ERRis ilmunud uudislugu algab väitega, et Eestis on sagenenud juhtumid, kus hunte on nähtud inimasulates.
Hundid, nii nagu kõik teised metsloomad, on aeg-ajalt ikka inimasustuste lähedale sattunud – see ei ole tavatu. Ka see, et koerad ja lambad hunte ligi meelitavad, on alati nii olnud ega liigitu ebanormaalse käitumise alla. Majad, koerad ja lambad pole inimesed ega ole huntidele kunagi hirmu naha vahele ajanud.
Teisisõnu, teatav kokkupuude kahe maailma vahel ei tähenda veel, et huntide inimpelglikkus on kahanenud. Ükski statistiline näitaja huntide käitumises mingeid sääraseid muutusi ei näita. Suurenenud tähelepanu meedias viitab pigem sellele, et muutused on toimunud meediakajastuses ja kättesaadavuses (nutiajastu, sotsiaalmeedia ning dramaatiliste pealkirjade lembuse mõju).
Nagu keskkonnaministeeriumi esindaja Tõnu Traks intervjuus mainis, mängivad huntide suurenenud nähtavuses kindlasti rolli ka rajakaamerate kasvav arv ning muutused hundi toidulaual. Metssead moodustasid (enne nende arvukuse seakatkust johtuvat drastilist vähenemist) olulise osa huntide toidulauast, nüüd aga on hundid edukalt üle läinud peamiselt metskitsede jahtimisele. Seega võib üks suur põhjus, miks hunte on viimasel ajal rohkem näha olnud, peituda hoopiski selles, et kitsed kipuvad metssigadest enam inimasustuste lähedusse ja hundid lihtsalt järgnevad oma saakloomadele.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
