Harilik lumimari Symhporicarpos albus
Linnainimestele tuttav vaatepilt ja vähese valgusega hallis sügisilmas tagasihoidlik, aga silmatorkav. Aastakümneid tagasi kasutati lumimarju ohtralt haljastuses nii linnades, maal, kui koduaedades.
Lumimarja põõsad kasvavad püstiselt, sirgudes umbes meetriseks, mille tänavused peened võrsed on helepruunid (vaata alumiselt fotolt).
Kasvutingimuste suhtes lepib lumimari väheviljaka ja linnatingimustes ka soolasid sisaldava mullaga. Kasvab nii suuremate puude poolvarjus, kui avatud kasvukohtadel.
Oktoobrikuus valmisid keskeltläbi sentimeetrise läbimõõduga lumimarja viljad, milles on peidus kaks luuseemet ehk siis botaaniliselt vaadates on tegu luuviljaliste hulka kuuluva põõsaga.
Pärit on lumimari aga hoopis Kanada lõuna- ja USA põhjaosa metsade põõsarindest, kus moodustab tihedaid põõsastikke.
Valged, silmatorkavad vilju peetakse meil kergelt mürgisteks ja neid ei soovitata nn „lasteparkidesse“ istutada. Huvitav seik, et ameerika dendroloogid lumimarja mürgisust ei kinnita.
Lumimari