Lendorav        Pteromys volan

Meil elutsevate lendorava arvukus oli pikaaegses langustrendis ja seega võeti esimesed lendorava püsielupaigad kaitse alla 2006. aastal.

Lendoravaid võib veel kohata Viru- ja Jõgevamaal. Kui möödunud aastal oli teada 46 lendorava asustatud elupaika, siis tänavu on elupaiku registreeritud 71. Vaatamata sellele, et üle kümne aasta on lendoravate asustatud leiukohtade arv taas täitmas keskkonnastrateegilist miinimumeesmärgi piiri, ei tähenda see, et loomade asurkond oleks nüüd heas seisus.

Lendoravate arvukuse tõusule on Kirde-Eestis kaasa aidanud mitmeid tegurid. Eksperdi, Uudo Timmi sõnul on viimase kümne aasta jooksul tehtud tööd lendorava elualade kaitsel, mis on ära hoidnud metsaraie nende elupaikades. Lisaks on lageraielankidele hakanud taas kasvama noor mets, mida lendoravad saavad oma liikumisel kasutada, et taasasustada seni isoleeritud metsaalasid. Nimelt liugleb lendorav puult puule ja selleks, et see võimalik oleks ning lendorav ei peaks maad mööda liikuma, peavad puud olema piisavalt kõrged ja paiknema lähestikku. Maa peal ja lagedal alal liikumine on lendoravale ohtlik – nii suureneb oluliselt oht langeda röövlindude ja -loomade, nt kakkude või metsnugiste saagiks.