01.44 - 18.46 
-0.83% 
Eelmise nädala suurim hunditeemaline uudislugu oli ühest väga täbarasse olukorda sattunud võsavillemist. Nimelt oli üks möödunud kevadine kutsikas läinud Tartumaa Koopsi farmi virstahoidlat uudistama.
Eks need virtsalõhnad teevadki uudishimule vastupaneku uljale hundinoorukile kole keeruliseks. Olukord võttis aga ootamatu pöörde, kui hunt märkas lähenemas farmi töötajat ning ehmus niivõrd, et kukkus üleni sõnnikusuppi. Juhtum oleks ehk halenaljakas, kui vaest hunti poleks ohustanud uppumissurm. Virts oli väga külm, hoidlakaldad libedad ning iseseisvalt loomal sealt välja saada ei õnnestunud
Õnneks jätkub Eestis huntidele abikäe ulatajaid – pärast ligi kolm tundi kestnud päästeoperatsiooni õnnestus surmaga silmitsi seisnud poolkülmunud loom kaldale tuua. Seejärel pesti rahvuslooma esindaja puhtaks, föönitati kuivaks ja varustati GPS-kaelusega. Viimaks lasti uinutist veel uimane hunt tagasi loodusesse.
Videos on näha, et loomal oli suur kergendus inimeste juurest minema pääseda. Suplus virtsas polnud ju võsavillemi trööstitu päeva ainus tragöödia. Ka pikk ja hirmutav kokkupuude oma suurima vaenlase, inimesega on hundi jaoks traumeeriv. Kui meie, kes me teame, et kõike tehti looma huvides, näeme hundi kinnipüüdmist-sõidutamist-
Huvitav, kuidas ülejäänud hundikari oma kohevaks föönitatud ja veidralt lõhnava pereliikme vastu võtavad? Loomaaiahuntide puhul on täheldatud, et vahepeal eemal (näiteks veterinaarkliinikus) viibinud ning harjumatu lõhnaga grupiliikme vastuvõtmine ülejäänud hundikarja poolt võib olla vägagi karmikäeline. Looduses on aga hundikarja omavahelised suhted oluliselt sõbralikumad kui loomaaias. Loodetavasti võetakse meie kangelane vastu soojade tervituste ning ohutu huviga.
Võib eeldada, et sellel võsavillemil enam kergekäelise uudishimule järeleandmisega probleeme ei teki – virtsalõhn paneb tal edaspidi ilmselt hirmujudinad üle selja jooksma. Üks asi on aga enam kui kindel – inimhirmu jätkub villemile nüüd küll terveks eluks.
Laura Kiiroja
