Vääriselupaikade inventuur

Postitas Looduskalender - K, 07.10.2020 - 09.09
Autorid

Eesti Looduseuurijate Selts annab teada

Image
Vääriselupaikade inventuuri käigus on riigimetsast leitud kümneid väga haruldasi liike
Sisu

Vääriselupaikade inventuuri käigus on riigimetsast leitud kümneid väga haruldasi liike

Eesti Looduseuurijate Seltsi (ELUS) vääriselupaikade inventuuri senised tulemused kinnitavad, et Eesti loodus- ja põlismetsad on olulisteks elupaikadeks haruldastele liikidele. Eksperdid on riigimetsade vääriselupaikadest leidnud väga haruldasi linde, seeni, putukaid, samblikke, samblaid ja teisi taimi.

Vääriselupaigad on väga mitmekesise elustiku ning kõrge looduskaitselise väärtusega alad, mida on praeguseks leitud vaid 1,3% metsamaast. LUSi eestvedamisel on viimasel kahel aastal riigimetsas kaardistatud ligi 5000 ha vääriselupaiku.

Tamarisk-kariksammal
Tamarisk-kariksammal

Üheks tähelepanuväärsemaks liigileiuks on haruldase tamarisk-kariksambla (Frullania tamarisci)  kolme uue kasvukoha avastamine Pärnu- ja Hiiumaalt. Tegemist on väga haruldase ja rangelt kaitstava liigiga. Seda põlismetsaliiki on Eestist varem leitud vaid kuuel korral, neist kaks leidu jäävad rohkem kui sajandi tagusesse aega.

Roheline hiidkupart
Roheline hiidkupart

Samuti on leitud rohelist hiidkupart (Buxbaumia viridis), mis on  haruldane ja rangelt kaitstud samblaliik, mida leidub vanades ja varjulistes kuuse-segametsades.

Väike-punalamesklane
Väike-punalamesklane

Väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus) on kogu Euroopas haruldane ja kaitstav põlismetsadega seotud väga silmatorkava välimusega mardikaliik.

Vääriselupaikade inventuuri käigus leiti Lõuna-Pärnumaa väga vanadest metsadest kaks uut elupaika, Eestist on liiki varem leitud ainult mõnest paigast. 

Hiljuti leiti inventuuri käigus ka Eesti suurim lehitu pisikäpa (Epipogium aphyllum) kasvukoht Virumaalt, kus kasvas 450 taime. Seni olid teada ainult kuni mõnekümne taimega kasvukohad. Lehitu pisikäpp on samuti väga haruldane I kaitsekategooria liik.

Inventuuri raames on leitud ka must-toonekure, merikotkaste ja väike-konnakotka seniteadmata pesasid, kelle esinemine annab märku terviklikust ökosüsteemist.

Samuti on leitud kanakulli, laanerähni, limatünnikut, salutarna, kaunist kuldkinga, tuhkpihlakat, harilikku luuderohtu, harilikku jugapuud, õli-luulissamblikku, siredat varjusamblikku, tera-mõhnsamblikku, oliiv-helksamblikku, väikest nõgisamblikku, saledat nuisamblikku, kolmehõlmalist batsaaniat ja kurdõhikut.

Kõik mainitud näited on I ja II kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, mõne puhul teatakse Eestist siiani vaid alla kümne leiukoha. 

 “Inventuur on näidanud, et vääriselupaigad on haruldastele ja ohustatud liikidele olulised pelgupaigad, mida on jätkuvalt tarvis kaitsta. Tavalistes majandusmetsades need haruldased liigid oma spetsiifiliste elupaigaeelistuste tõttu elada ei suuda,” selgitas vääriselupaikade inventuuri projektijuht Renno Nellis. “Sestap on igati tervitatav, et ka uue metsanduse arengukava koostamisel osalenud huvirühmad jõudsid konsensusele, et vääriselupaigad tuleb lõpuni kaardistada.”

ELUSi eestvedamisel inventeerivad aastatel 2018 – 2020 riigimetsas vääriselupaiku mitmed Eesti parimad metsaelupaikade ja -elustiku spetsialistid, sh vääriselupaikade määramise litsentsi omavad inimesed.  Projekti toetab Baltic Sea Conservation Foundation.


Rohkem infot projekti kohta leiab ELUSi lehelt:

https://www.elus.ee/index.php/vaariselupaikade-inventuur-eestis/
 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.