Toidumaja väisav tihane maksab eluspüsimise eest kõrgemat hinda

Postitas Looduskalender - T, 08.12.2020 - 09.09
Autorid

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sisu

Lisatoidu pakkumine talvel lindudele on üsna levinud. Põhjapoolsetel aladel on see aga muutnud mitme asulates talvitava linnuliigi, näiteks Põhja-Soomes sinitihaste (Cyanistes caeruleus) ja rasvatihaste (Parus major), talvist levikut. Samas suudab näiteks põhjatihane (Poecile montanus) samas piirkonnas talvitada metsas inimese abita. Seega muudab inimese pakutav lisatoit lindude tavapärast käitumist ning sel võivad olla ka soovimatud tagajärjed, millega lisatoitu pakkuv inimene peab arvestama: ühekülgne dieet, suurem kisklus- ja haigustesse nakatumise risk.

Talvel lisatoitu sööva sinitihase ainevahetus võib vastupidiselt oodatule hoopis kiireneda.

Talvel lisatoitu sööva sinitihase ainevahetus võib vastupidiselt oodatule hoopis kiireneda. / Foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee

Soomes Oulu piirkonnas uuriti, kuidas mõjutab lisatoit põhja- ja sinitihaste energia tarbimist. Teadlased püüdsid linde nii asulast toidumajade juurest kui ka loodusest – sinitihaseid roostikust, põhjatihaseid metsast – ning mõõtsid laboris linnu põhiainevahetuse kiiruse. Selleks pandi lind kambrisse, kuhu siseneva hapniku ning väljuva süsihappegaasi ja vee hulga järgi määrati linnu kulutatud energia hulk puhkehetkel.

Mõlema liigi toidumajade juurest püütud linnud olid oluliselt raskemad ja suuremad looduses elavatest liigikaaslastest (sinitihased 6,3%, põhjatihased 4,5%), ning ka nende ainevahetus kaldus olema kiirem (põhjatihasel 7,8%), mis viitab, et eluspüsimise energeetiline hind on toidumajade juures toitujail kõrgem. Ainevahetuse kiiruse erinevustes on siiski nüansid: kui arvestada ka kehakaalu, siis toidumaja juures ja metsas elavate põhjatihaste ainevahetuse kiirus ei erine; roostikus elavatel ning toidumaja külastavatel sinitihastel ilmnevad erinevused eelkõige külma ilmaga.

Toidumajade küllust nautivate lindude suurem kehakaal ei lange kokku optimaalse toitumise teooriaga, mille kohaselt võiks heades oludes kaal langeda – etteaimatavas keskkonnas ei oleks rasvavaru vaja koguda. Seega on toidumaja väisamisel ikkagi hind – ainevahetus kiireneb ning karmides oludes elavad linnud kasutavad lisatoitu vaatama sellele, et risk kiskja saagiks langeda võib suureneda.

Lähtudes uuritud tihastest, võib öelda, et talvine toitmine ei mõju kõikidele liikidele ühte moodi, vaid on liigispetsiifiline ja sõltub ka keskkonnatingimustest.

Broggi J, Hohtola E, Koivula K (2020). Winter feeding influences the cost of living in boreal passerines. Ibis. https://doi.org/10.1111/ibi.12862

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.