Harilikust jugapuust

Postitas Looduskalender - E, 25.10.2021 - 10.10
Autorid

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Jugapuu

Jugapuu ( www.loodusemeees.ee )

Sisu

 

Harilik jugapuu        Taxus baccata

 

Looduses võime kasvamas kohata harilikku jugapuud meie saartel, Hiiumaal ja Saaremaal, aga samuti mandri loodeosa soostunud kuuse enamusega metsades ja teadaolevalt ka Lõuna-Eestis. Jugapuud kasvavad looduses enamalt jaolt põõsana, harvemini puuna.

Tumeroheliste veidi lamedate, pehmete okastega pikkusega kuni kolm sentimeetrit, mis pealtpoolt läigivad ja nende altpool on veidi heledam. Harilik jugapuu on üleni mürgine puu. Eriti mürgised on nii okkad puus, kui marikäbide seemned.

Jugapuu marikäbid

Jugapuu marikäbid

Harilik jugapuu on kahekojaline. Isaskäbid on kollakad. Emaskäbide valmimine kestab veel oktoobrikuus (algas septembris) nad on helepunased ja mahlaka seemnerüüga. Viljad munajad ja pealt avatud ehk kausjad.

Hariliku jugapuu seemet kattev lihakas ja eredavärviline seemnerüü ehk arill ei sisalda mürke olles imalalt magusamaitseline ja söödav. Surmavalt mürgine on arillis peituv kõva seeme ja seetõttu ei maksaks inimesel ka seemnerüüd maitsta.

Osad meie lindudest (näiteks rästad) söövad jugapuu seemneid. Lindude seedekulgla on lühike ja terve seemnerüüs seeme väljutatakse lindu kahjustamata koos väikese „väetisekogusega“ sest jugapuud paljunevadki seemnetega olleski lindlevijad või tassivad seeneid laiali pisinärilised.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.