Oleme siin rahvuslooma lehel ikka võimaluse korral jaganud põnevaid videosid huntide interaktsioonidest teiste liikidega. Päris paljudel videotel on selleks teiseks liigiks huntide toidukonkurent, karu.
Võsavillemite ja mesikäppade kokkupuuted ei käi aga sugugi alati õpiku järgi -et “kui on ametlikult konkurendid, siis järelikult ei tolereeri üksteist”. Vaenulikkus on tõesti klassikaline asjade kulg, kuid kui keskkonnas on toitu külluses, võivad kahe suurkiskja omavahelised suhted soodsate asjaolude kokkulangemisel märksa sõbralikumad olla. Nii oleme näinud Yellowstone’i rahvuspargis, kuidas hundid ja karud koos piisonikorjusel einestavad. Alaskal oleme näinud, kuidas nad lõhede kudemise aegu külg külje kõrval kalastavad. Soomes õnnestus loodusfotograafil koguni kümne päeva jooksul hundi ja karu sõprust jäädvustada. Tänavu juunis ületas siinsamas Eestis uudiskünnist foto üksteise seltskonda nautivast mõmmikust ja kriimsilmast.
Et meie postitused ei külvaks aga illusiooni loodusest kui muinasjutulisest imedemaast, kus kõik omavahel hästi läbi saavad, siis seekord jagame pisut klassikalisemat kraami. Üldiselt ei ole huntidel karu vastu suurt midagi panna. Karul on mass, küünised ja sootuks vägevamad lõuad. Seetõttu on karude ja huntide vaheliste dispuutide võitjaks peaaegu alati karu. Huntidel on šanssi ainult siis, kui neid on palju ühe karu vastu. Kuigi ega seegi pole alati kindla peale minek - kord nähti Yellowstone’is, kuidas 24 hunti eemal ootasid, kuni üks pirakas grislikaru huntide endi murtud vapiti korjuse kallal maiustas.
Yellowstone’i juhtiv hundibioloog Doug Smith on võrrelnud hunte sääskedega, kes karu pea ümber sumisevad: “Üks sääsk sinust jagu ei saa, aga kui neid on palju, siis nad võidavad.” Peamiselt õnnestub neil võita, rakendades tüütut mõmmiku taguotsast hammustamise strateegiat - 9 hunti 10st vastasid küsitluses, et just see on kõikse tõhusam karust vabanemise viis. Seda sama strateegiat rakendasid võsavillemid ka siinses videos (filmitud taas Yellowstone’i rahvuspargis). Valge hundi nägu on korralikult verine, mis näitab, et läheduses oli saaklooma korjus ning hundid kaitsesid karu eest oma toitu. Nõrganärvilistele rahustuseks - karu taganes ilma vigastusteta (kuigi võimalik, et taguotsas on tal nii mõnigi hambajälg).
Laura Kiiroja
Video allikas: Roaring Earth
https://www.facebook.com/
