Videod

Rumeenia hundid metsseajahil.
Video allikas: https://www.facebook.com/oficialvanatorulalpin/videos/1598768780778960
Tekst: Laura Kiiroja

Videos näitavad oma jooksuoskust inimestega sotsialiseeritud loomaaiahundid Saksamaal Wildenburgi loomapargis.
Tekst ja video: Laura Kiiroja
 

Sportlaslikest võimetest rääkides on hundid tuntud oma pikamaajooksja võhma poolest. Nende kitsas rind ja pikad jalad on pikamaajooksuks lausa loodud. Ka nende üheks peamistest jahistrateegiatest on saaklooma tagaajamine, kuni too väsimusest kokku kukub. Nii peavad nad sageli jahti näiteks metskitsele.

Tänavu veebruaris päästeti Itaalias uppumissurmast hunt. Hädas kriimsilm oli sattunud Naviglio Grande kanalisse Gaggianos (Milano provints, Lombardia maakond) ning ei leidnud külmast veest enam väljapääsu. Teda päästma läinud tuletõrjujad tegid suurepärast päästetööd!

Zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt saatis meile haruldase video punahirvede ja huntide kohtumisest Saaremaal.

Tekst: Laura Kiiroja

 Colorado hundiprojekti tutvustav dokumentaalfilm.

USAs sisuliselt hävitati hundid 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi I poolel. Ajendatuna mõistmisest, kuivõrd olulised on hundid ökosüsteemi tugiliigina looduse tervisele ja terviklikkusele, on alates 1970ndatest hundipopulatsiooni USAs kord rangemalt ja kord leebemalt kaitstes taastada püütud.

Käes on jõulud. Nüüd on aeg kõiksugu tööd ja toimetused pausile panna, eriarvamused unustada ja pakkuda puhkust nii kehale kui vaimule. Just nii nagu siin videos üks haige tagajalaga kriimsilm ette näitab.

Tekst: Laura Kiiroja
Video: Kasia Szczęch (Poola)

Oleme teile ka varasemalt jaganud kaadreid “merehuntidest”, kes elavad n-ö üks käpp meres, teine maismaal. Tegu on Kanadas, Briti Columbia provintsi rannikualadel elutseva hallhundi alamliigiga, keda nimetatakse ka Briti Columbia hundiks või rannikuhundiks. Nende huntide menüü koosneb peamiselt mereelukatest: kalad, karploomad, vähilaadsed, vääneljalalised, meremolluskid ja mereimetajad (enamasti korjustena). 

Vahva video Kalle Pihelgase rajakaamerast. Tegu on tänavu suvel Eestis kaadrisse saadud hundiga. Kriimsilm on skeptiline ninna sattunud kahtlase lõhna tõttu. Veidi lähemal nuuskimisel selgub õudne tõde - tegu on rajakaamera külge jäänud inimlõhnaga!
 

Siinkohal toome näidismaterjali ülemöödunud nädala artikli väitele, et suured saakloomad võivad huntidele väga tõsiseid vigastusi tekitada. Ei ole lihtne murda endast kuni 10 korda suuremaid saakloomi, kasutades selleks vaid lõua- ja hambajõudu! (Kusjuures huntide lõuad ja kihvad pole sugugi nii vägevad kui näiteks karudel või suurtel kaslastel.) Sellise tööga kaasnevad tohutud riskid ning metsiku hundi jaoks tähendab see alalõpmata vigastatud olemist.

Rõõm on jagada loodusfotograaf Kalle Pihelgase fantastilisi rajakaamerakaadreid Eestimaa loomadest!