Pildistas LK-team
Ussilakk
Harilik ussilakk Paris quadrifolia
Igaüks teab, et ussilaka vilja ei tohi isegi maitsmiseks proovida.
Ussilakk tähendus tuli sellest, et „uss olla kogu taime mürgiseks lakkunud“ – igati vaimukas nimi. Eestis pole teadaolevalt olnud taime mürgituste ohvreid ja äkki on nimi sellele kaasa aidanud.
Ussilakk kasvab Eestis pea kõikjal nii laane-, kui salumetsades või puisniitudel eelistades veidi niiskemaid kasvukohti. Õnneks pole taim kusagil arvukas ja mõne teise taimega teda segamini ajada pole lihtsalt võimalik.
Püstise varrega ussilaka taim võib kasvada kuni poole meetri kõrguseks.
Ussilaka varre tipus kasvab neli äraspidimunajat lehte (vahel harva ka viis lehte) mille tipus kroonib sinakasmust lapik vili (vahel vahakirmega kaetud, teinekord läikivalt mustjas).
Taime mürgisemateks osadeks on vili ja risoom. Põhjustades kõhuvalu, siseelundite krampe, iiveldust või oksendamist, peapööritust kui -valu.
Tõelise mürgituse saamiseks peame hulga marja ära sööma, et tekiks ohtlik südame- või hingamislihaste halvatus. Juhuslik ussilaka vilja maitsmine võib põhjustada kõhuvalu, siseelundite krampe, iiveldust, oksendamist, peapööritust ehk -valu.
Olge palun ettevaatlikud ja seda eriti lastega.
