Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Pixabay
Ega keegi seda täpselt ei tea, kuid kõige suurem konsensus on teadlastel hinnangu osas, et koerte kodustamine sai alguse kusagil 40 000–20 000 aastat tagasi. Seni olid vanimad juba kodustatud koera (Canis lupus familiaris) luud leitud Lääne-Euroopast, täpsemalt Prantsusmaalt Gironde departemangust ning Saksamaalt Bonn-Oberkasseli linnakesest. Gironde koera vanuseks määrati 15 114 kuni 14 237 aastat ning Bonn-Oberkasseli koer arvatakse olevat elanud 14 809–13 319 aastat tagasi. Need koerad olid ilmselt tollal sealmail elanud magdaleenlaste parimad sõbrad.
Nüüd aga saadi jälile 1985. aastal Hispaaniast Baskimaal asuvast Erralla koopast leitud koerlase luu liigile ja vanusele. Radiosüsinikumeetod, aga ka geneetiline ja morfoloogiline analüüs näitasid, et tegu on 17 410–17 096 aastat tagasi elanud Canis lupus familiaris´ega ehk täitsa kodustatud koeraga. See vahva luu saigi nüüd endale vanima teadaoleva koeraluu tiitli.
Eralla koopast leitud koeraluu.
Kusjuures Erralla koera mitokondriaalne DNA näitas samuti seotust magdaleenlaste (st Gironde ja Bonn-Oberkasseli) koertega. Nende liin viitab koerte põlvnemise alguseks justkui hilise jääaja maksimumi kusagil 22 000 aastat tagasi.
Kuidas on aga lood meie mail elanud vanima teadaoleva koeraga? Eesti arheoloogiliste leidude kohaselt on meie vanimaks teadaolevaks koerasäilmeks Pärnumaalt Pulli külast leitud koerahammas. Pulli koer arvatakse olevat elanud ligi 11 000 aastat tagasi ning tänavu püstitati tema auks Pulli külas ka koeraskulptuur. Pulli on muuseas praeguste andmete järgi ka vanim inimasula Eestis. Seega, kel Pärnumaale asja, minge kaege üle.
Erralla koeraluu leiust kirjutatud teadusartikli leiab siit: https://www.sciencedirect.com/
 |
VastaEdasta |
