Pildistas LK-team
Karu talvepesa ei ole looduses lihtne märgata. Suur loom ei käi pesast väljas ja seega puuduvad ka ümbruses jäljed
Pruunkaru ehk karu Ursus arctos
Arvata on, et esimesed emaskarud poegisid juba enne jõuluaega, aga poegimine jätkub kuni veebruarikuuni.
Tiineid emaskarusid võis talvituma minna kuni sadakond. Noortel emakarudel, kes sügisel hästi toitunud sünnib sagedamini üks-kaks karupoega. Vanematel emakarudel kolm, aga suuremaid kuni viie karupojaga pesakondi leidub päris harva.
Karupoegi katab sündides hõredavõitu nö „mängukaru“ karvkate ja nende sünnikaal jääb poole kilo ringi. Alles kuu vanuselt avanevad karupoegadel silmad ja kõrvakuulmeid katab kile. Piimahambad lõikuvad karupoegadel alles seitsme nädala vanuselt.
Emaskaru piima rasvasisaldus on üle 10% ja seda toodab organism sügisel kogutud rasvavarude arvelt? Karupojad on piimatoidul ja peavad urineerima, aga suur taliuinakus emasloom saab nende „kantseldamisega“ hakkama.
Uurijad on talvituva pruunkaru veres tuvastanud nn talvehormooni (Hibernation Induction Trigger – HIT), mis takistab, et pooleaastase lamamise ajal suure looma lihased ei atrofeeruks. Emaskaru ise ei söö, joo ega rooja taliuinaku aegu.
