Ajakiri ilmub internetis botaanikaühingu samblauurjate eestvõttel
Foto: Samblasõber
Ajakirjale Samblasõber joonistas kaanepildi kunstnik Edgar Valter
Armsad samblasõbrad!
Teie ees on meie ajakirja 25. number. Veerand sajandi jooksul on siin ilmunud 233 lugu 799 leheküljel. Omamaiste autorite seas on esindatud ka välisautorid 15 erinevast riigist üle maailma, kokku 113 autorit. Need kirjutised on avardanud oluliselt meie brüoloogilist maailmapilti ja enamusel neist on aegumatu väärtus. Oleme tänulikud kõigile, kes on kirjutamisega vaeva näinud!
Populaarteadus tugineb aga täppisteadusele. Palju vaidlemist põhjustanud sammaltaimede evolutsiooni ja paiknemise kohta elupuul on avaldatud selle aasta sügisel värske põhjalik uurimus ajakirjas Nature Ecology and Evolution (Harris jt.), milles on jõutud järeldusele, et sammaltaimed ja soontaimed on sõsargrupid, mis lahknesid kambriumis, 515-494 miljonit aastat tagasi. Teine selle aasta oluline teadusuudis avaldati ajakirjas ISNE Communications (Jassey jt.), kus autorite kollektiivis on ka eesti teadlane M. Küttim. Nad selgitasid, et sammaldes elavate mikroobide abil seotakse boreaalsetes soodes kaks korda rohkem süsinikku kui troopilistes vihmametsades.
Soovime kõigile jõudu brüoloogia-alase teaduse ja populaarteaduse edendamisel!
Toimetajad Nele Ingerpuu ja Kai Vellak
Loe ajakirja: https://sisu.ut.ee/samblasober
