Kirjutas Kristel Vilbaste
Linda kivi Ülemiste järves. Postkaart, u 1920 aastatest
Eelmisel nädalal käis ajakirjandusest läbi uudis, et Muinsuskaitseamet on andnud lõpuks loa kolme Tallinna lennuvälja laiendusele ettejääva kultusekivi teisaldamiseks. Jahmatav oli teate juures aga see, et üks lohkudega 100-tonnine ohvrikivi saetakse neljaks tükiks ja transporditakse nii teiste juurde.
Tahtmatult tuli kohe meelde lugu ravitoimega Meeksi Jaanikivist Setomaal. Seal avastas paarsada aastat tagasi härra, et Jaanikivist võiks saada tema lautadele hea alusmüür. Ta lasi Jaanikivi purustada ja need kivitükid vundamenti laduda. Siis aga hakkasid loomad laudas surema ja targad soovitasid kivitükid oma algsele kohale tagasi viia. Sellega taud lõppes. Kivi seisab nüüd oma algsel kohal, neljaks lõhestatuna ja igal aastal voorib sinna inimesi oma tervise heaks ohverdama. Ütlevad, et aitavat.
Kas vanaaja lugusid tasub uskuda? Muidugi on neis palju uskumatut. Palju, mis tundub liigse müstifitseerimisena ja palju, mis tundub ka liigse ilutsemisena. Aga neid lugusid tasub kuulata. Neis on kirjas meie esivanemate väärtushinnangud. Need lood on mõjukamad ja karmimad kui tänapäeva seadused ja karistused. Nendes kirjeldatud väärtuste mittearvestamist võib ehk võrrelda tänapäevase meedia häbipostiga. Asjaga, mida tänapäeval kardab ka vääritu ärimees või korrumptant.
Muidugi võib küsida, et mis neist vanadest kividest enam tänapäeva tehnoloogiaühiskonnas, kes neid enam kummardab. Millal käis viimane maarahva esindaja neile lennujaama kividele ande viimas?
Aga küsida võib ka seda, kas meil on üldse seda lennuvälja laiendust vaja? Võibolla on need kivid seal märgiks, et tehke mõistlikke otsuseid. Kas poleks targem laiendada hoopis Ämari lennuvälja või luua kaubaveoks oma lennuväli, et Tallinna lennuväli ei valguks üle piiride ja ohustaks Tallinna ainsat veereservuaari, mida valvab õnneks Linda. Ma väga loodan, et kellegile ei tule kunagi mõttesse teisaldada Linda kivi Ülemiste järvest.
Tallinna lennuvälja laiendus meenutab oma olemuselt väga Saaremaa süvasadama arendust. Kas mäletate veel neid 15 aasta taguseid vaidlusi sadama asupaiga üle. Sadam, mis õnnestus looduskaitsjatel tõrjuda Undvast, ühest looduslikult kaunimast paigast ja rahvuspargist Saaremaal. Kuid mis õnnetuseks ikkagi sai paika teise olulise pühapaiga ja turismiobjekti – Panga panga - vastaskaldale. Kus on nüüd need lubatud valged laevad? Kus on lubatud Saaremaa õitseng ja turistide hordid?
Samasugune “suurobjekt” on sündimas meie pühade allikate ja veel säilinud hiiepaikade alale. Rail Balticu rajatav trass lõhub ära mitmed pühapaigad, paneb kinni olulised veesooned. Valminud aruannetesse on need paigad teadlaste poolt kõik kirja saanud, nimekirja vaadates tuleb masendus peale. Kui kivisid saab teisaldada ja lõhkuda, siis allikaid sulgeda ei ole võimalik. Vesi väljub siis teisest paigast, aga ta võib jätta kuivaks meie kaevud, pöörata pea peale eurorahade eest rajatud väikeasulate veesüsteemid.
Seda enam, et polegi teada, kes rahva eest sellise otsuse teinud on. Kes otsustas meie riigis, et rajatakse uus rautee üle pühapaikade. Ajakirjanik Inga Raitar on juba hulk aega otsimas dokumenti, milles üheselt kirjas, kes otsustas Eestis Rail Balticu rajamise ja kelle allkiri sellel on.
Veel on võimalus anda oma allkiri Eestimaad taradega kaheks lõhestavast raudruunateest. Teest, mille kasu vist iseendale ei suuda enamik eestlasi välja tuua. Kes sõidab 10 tundi tänapäeval Euroopasse, mis kaupu on Eestil nii suures koguses vedada Euroopasse, et selleks miljardeid kulutada.
Veel teinegi taraaed on tulemas otse raudtee kõrvale, taas räägitakse neljarajalisest Tallinn-Tartu maanteest. Need kaks tara saavad olema nii tihedad ja loomadele läbimatud, et looduskaitsjad viskavad omavahel nalja, et Eesti ehitab šaakali tõkkeid.
Ehk ongi nii, et esivanemad on meile kätte näidanud need maamärgid, millest üle astuda ei tohiks? Puudub vaid lugu tuldpurskava raudruuna kukkumisest Viru Põrgusse ja lohetapjate võidust, et kõik saaksid edasi elada rõõmsalt ja külluses.
Hoiame siis pöialt, et Tallinn-Tartu maantee rajamisel ja teetammi laiendamisel ei tule kellegil mõtet teisaldada Ülemiste kaldalt Linda kivi, öeldes: “Linda! Nuta mujal!”
