Pildistas LK-team
Kurrel
Kurrel (böömi sõrmkübaraseen) Verpa bohemica
Kevadseente kurrelite kasvukohtadeks on niiske pinnasega haavikud kasvavad ka haavavõsas ja haava-segametsad, aga ärge imestage, et vahel harva sirelihekkide all.
Kasvukohti leidub üle Eesti ja mõnes haavikus võib saak seenelisele rikkalikuks kujuneda. Kurrelerid annab korjata juunikuu alguseni.
Kurreleid võib algaja seeneline kergelt segi ajada nii mürklite, kui kogritsatega.
Kurreli kõige märgatavamaks eristuseks eelnimetatutest on seenejalale mitte kinnitunud seenekübara serv, sellest ka sõrmkübaraseene nimetus. Seenekübar paistab ebakorrapäraselt pikivoldiline, värvuselt kollakaspruunist kuni pruunikaskollaseni kinnitudes seenejalale kübara tipus. Valkjas seenejalg on täiskasvanud seentel seest õõnes ja võib vahel kasvades väga pikaks venida.
Seda hää maitsega söögiseent ei pea toidu valmistamiseks kupatama, aga kurreleid süües peab hoiduma alkoholi pruukimisest (koostarbimisel võib esineda mürgistusnähtusid).
NB! Lähiajal teavitame Teid kevadkogritsaid puudutavatest viimastest uuringutest, mis viitavad sellele, et parem oleks neid seeni isegi topelt kupatamisel mitte süüa.
Sven Pruuli mõne aasta tagune kurrelisaak
