Euroopa põder ehk põder        Alces alces

 

Alutaguse metsades ehk Kirde-Eestis on lumepaksust veel kolmekümne sentimeetri jagu ja näis milliseks muutuvad maastikud oleval nädalal oodatavte sadjupäevadega.

Talve veedavad meie suurimad imetajad kuivemates ja kõrgemal asetsevates metsades. Ringi liigutakse nii seltsinguliselt, kui üksikult ja seda ka päevasel ajal. Ollakse oksa ja puukoore toidul, mida täiskasvanud isend vajab kuni 15 kilo päevas.

Põder

Täiskasvanud põdrapull on võimas: õlakõrgust üle kahe meetri, keha tüvepikkus jääb alla kolme meetri ja kehakaalu kuni kuussada kilo.

Talvisel ajal on kõik põdrad „nudipead“ ja uusi sarvi hakkavad pullid kasvatama aprillis.

Mille järgi otsustame, kelle pabulad need on?

Talvise oksatoiduga paistavad põtrade pabulad veidi kollakamat tooni kui suvistega võrrelda. Põdralehmade pabulad paistavad piklikumatena, kui pullide pabulad jäävad talvisel ajal peaaegu ümarateks ja on umbes tollise läbimõõduga.

Põdra puhke- või magamisase

Ööpäev kulub vaheldumisi toitudes ja puhates. Puhkeasemeks otsitakse mõni rahulikum paik, et seal pikutades puhata ja mäletseda. Põder ei kraabi omale lamamisaset pinnaseni, vaid räntsatab rahulikult lumele ja nii jätab loom ööpäevas lumele umbes kümmekond kasukast veidi kollakaks värvunud puhkamisaset.

Põdra jäljerida

Põtrade suuri jälgi pole lihtsalt millegagi segi ajada. Kui põdrad liiguvad kõndides, jääb nende sammu pikkus alla meetri, kui traavides, siis poolteist meetrit, aga kiirel või ootamatul põgenemisel võivad loomade hüpped ulatuda kolme meetrini.

Kõnnil astutakse tagajalaga esijala jälje sisse või jääb tagajala jälg esijala jäljest veidi tahapoole. Aga traavil põdra tagajalg maandub esijala jälje ette.