Pildistas ja kirjutas Kristel Vilbaste
Toompihlakas
Toompihlakas Amelanchier
Toompihlakad kasvavad meil heitlehiste vahelduvate lihtlehtedega kõrgemate põõsaste või madalalate puudena.
Esimene metsmaasikas õitseb, tibatilluke on see õis, raiesmikel saab neid tänavu palju olema, sest raiesmikke on enneolematult palju. Saeveskid on veninud juba hektarisuurusteks, palgikuhjad pole selle juures Võrumaal veel kunagi nii kõrged olnud.
Aga metsaraiumine on andnud võimaluse uuele võõrliigile. Kui kohe peale raiumist puhkesid ühe vana männiku raiumisel seal kenad mets-tähtheinad, siis nüüd on nad täis üht madalat valgeõielist toomingat meenutavat põõsast – toompihlakat. Sinised marjad valmivad sel võõrliigil juuli alguspoole ja on väga maitsvat, aga nähes millise hooga ta raiesmikel levib, peaks metsamehed mõtlema, kas lageraie on ikka hea majandusviis.
Toompihlakate valged õied on väikesed, viietised ja tipmistes kobarates.
Sigimik viie pesaline, igas üks seeme.
Vili väike kerajas õunvili, must kuni punane. Viljad söödavad ja kasutatud kondiitri- ja veinitööstuses.
Kiirekasvulised ja sügisel dekoratiivse lehestikuga. Mõned liigid meil kohati naturaliseerunud. Perekonnast pärinevad veerandsada liiki Põhja-Ameerikast, üks liik Euroopast ja üks liik Ida-Aasiast.
Paljundatakse seemnetega, pistokstega ja haljaspistikutega.
