Ilvese jäljerida lamatüvel

Harilik ilves ehk ilves      Lynx lynx

Ühest poolest Eestis viis eilne vihmasadu lume, aga teisel poolel peab õhuke lumikate veel hoolimata plusskraadisest vastu.

Ilves on kaslane, kes jääb madala arvukuse ja varjatud eluviisi tõttu märkamata. Möödunud aastase loenduse põhjal võis meie metsades pesitseda umbes kaheksakümmend pesakonda. Peale kümne aastast madalseisu võime ilveste arvukust hetkel soodsaks pidada ja jahipidamine ilvesele peaks ka tänavusel talvel ära jääma.

Ilveste elupaikadeks sobivad põldude ja metsaga vahelduv kultuurmaastik. Kuid pikas talvepimeduses tegutseja võib kulgeda päris inimelamute läheduses. Ilveste kodupiirkonnas, mis võib küündida mitmesaja ruutkilomeetrini, aga vähemalt pool elualast peaks olema metsaga kaetud, kus ilves meelsamini liigub ja sealt võime leida ka ilvese päevased puhkamisasemed.

Ühest murtud metskitsest jagub ilvesele mitmeks söögikorraks ja nii viibib kiskja saagi juures seni kuni kõik söödav on otsakorral ehk kaks, kolm või veel rohkem päevi. Aga murtud saagi juurest võivad looma eemale peletada kas suuremad kiskjad või inimeste liikumine.

Kuid ilveste peamise saaklooma metskitsede arvukus on viimaste aastate jooksul oluliselt langenud. Seda on põhjustanud talvistest ilmastikutingimustest tingitud suurem suremus koos küttimise mõjuga. Nii jääbki ilveste jaht tänavu pidamata, sest kasina toidulaua korral emasilvesed ei pruugi viljastuda ja asurkond suureneda.