Vaatame Eesti loodusrekordeid

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Väike lemmel       

Rekord nr. 249        Kõige väiksem õistaim 

Väike lemmel        Lemna minor

Väike lemmel. On veetaim lemleliste sugukonnast. Eesti väikseim õistaim on väike lemmel. Ta koosneb kuni 0,5 cm läbimõõduga lehetaolisest lülist, mille all on juureke. Õied on silmale peaaegu nähtamatud.

Lähemalt veetaimest: LINK

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Siim Kuresoo

Mihkli tammik ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 246        Meie kõige esinduslikum tammik

On kaitsealune Mihkli tammik Pärnumaal Lääneranna vallas, mida kaitstakse Mihkli looduskaitseala koosseisus. Kaitseala pindalaks on 132 hektarit.

Mihkli tammiku lugu ajakirjas Eesti Loodus: LINK

Vana mets Hiiumaal Ristnas. Foto: Siim Kuresoo

Rekord nr. 247       Meie kõige metsasem maakond

Hiiumaa kogupindalast oli veel mõne aasta eest kaetud pea 70 % metsaga.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Tamme-Lauri tamm ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 243          Eesti vanim puu  

Tamme-Lauri tamm. Uuringute järgi läks puu kasvama 1326 aastal ja on praeguseks ligikaudu 680 aastat vana.

Loe puuhiiglasest: LINK

Rasina remmelgas

Rekord nr. 244     Eesti jämedaimad puud

Nendeks on Tamme-Lauri tamm ja Rasina remmelgas.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Tammispea rändrahn, vaade kirdest Aegviidu Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Eesti Metsakorrladuskeskus. 1982

Rekord nr. 240       Kõrgeim rändrahn

Tammispea kivi on rändrahn Kuusalu vallas Tammispea külas. Rabakivist rändrahn on lagunenud mitmeks osaks. Suurima rahnu pikkus on 11 m, laius 5,4 m ning kõrgus 7,7 m. Kivi ümbermõõt on 27,7 m. Tegemist on Mandri-Eesti kõrgeima rändrahnuga.

Loe lisaks Eesti rändrahnudest: http://vana.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel852_848.html

 Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Härma müür Piusa jõel ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 237        Meie kõrgeim liivakivipaljand – Härma müürid.

Härma müürid on liivakivipaljand Piusa jõe kaldal. 43 meetri kõrgune ja kuni 150 meetri pikkune. Müürid on Piusa jõe maastikukaitseala koosseisus.

Loe Piusa ürgloodusest: LINK

Tuhala nõiakaev

Rekord nr. 238     Meie suurim karstiala

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Rekord nr. 234      Eesti sügavaim puurauk 

Puurauk on sügavusega 815 meetrit ja asub Kärdla kraatris.

Kärdla kraatri lühike uurimislugu: LINK

Osmussaare pank ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 235         Sügavaim koht meres.

Eesti territoriaalvete sügavaim koht jääb Osmussaarest põhja poole. Sügavust 140 meetrit.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kaika kuplistik. Karula ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 231     Kõige künklikum maastik

Eesti kõige künklikuma maastiku leiame Lõuna-Eestist Karula rahvuspargist.

Vaheldusrikas Karule maastik. „Eesti Loodus“: LINK

Kütiorg, Haanja kõrgustik

Rekord nr. 232     Suurim ürgorg

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Foto Kaarel Kaisel

Tauksi  (www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 228       Madalaim merevee tase

Madalaim veetase meres mõõdeti Narva- Jõesuus 9.jaanuaril.1914. aastal ja selleks oli  -122 cm, mis lähtus Kroonlinna nullist.

Kroonlinna null kehtis Eestis kuni 1.01.2018. aastani ja oli pikaajalise mõõdistamise keskmisest lähtuv ja selle mõõte kasutamist alustati 1840. aastal.

Alates 1. jaanuarist 2018. aastal mindi Eestis kõrguste arvutamisel üle Amsterdami nullile ja lõppes mõõteväärtuste arvutamisel Kroonlinna nulli kasutamine.

Rekord nr. 229        Kõrgeim kuu keskmine merevee tase

Kuu kõrgeim keskmine merevee tase mõõdeti 1983. aasta jaanuarikuus Pärnus, keskmiseks kujunes + 94 cm.

Rekord nr. 230      Madalaim kuu keskmine merevee tase

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Illustratiivjoonis, www.opiq.ee ja foto www.ilm.ee arhiiv

Tuul tekib, kui õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale

Rekord nr. 225        Madalaim mõõdetud õhurõhk

Fikseeriti Väike-Maarja ilmajaamas 16.12.1982. aastal.

Õhurõhu absoluutseks miinimumiks registreeriti 936,0 hPa (702 mmHg). Õhurõhk hakkas langema 15. detsembri pärastlõunal ja 16. detsembri hilisteks õhtutundideks langes 936,0 hPa-ni. seejärel hakkas õhurõhk tõusma.

Rekord nr. 226      Kõrgeim merevee tase

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Illustratiivsed fotod WikipeediA

Narva kindlus

Rekord nr. 222       Kõrgeim mõõdetud õhurõhk merepinnal

Õhurõhu absoluutne maksimum, 1057,2 hPa (793 mmHg) mõõdeti 21.11.1993. aastal Narvas.

Õhurõhk hakkas tõusma 19. novembri õhtul ning tõusis kuni 21. novembri keskpäevani, mil õhurõhk küündis 1057,2 hPa-ni. Seejärel hakkas õhurõhk tasapisi langema.

Naissaar

Rekord nr. 223        Madalaim mõõdetud õhurõhk merepinnal

Õhurõhu absoluutne miinimum, 947,6 hPa (711 mmHg) mõõdeti 16.12.1982. aastal Naissaarel.