Vaatame Eesti loodusrekordeid

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Rebane ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr 121.

Suurima koljuga rebane kütiti 1988 aastal Vahur Sepa poolt ja kolju pikkuse ja laiuse summa oli 25,74 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr 122.

Pikima koljuga rebase küttis aastal 2014 Viljandimaal Andrus Sarapuu ja kolju pikkuseks oli 16,89 cm.

Rekord nr 123.

Laieima koljuga rebase küttis aastal 2016 Aivar Kokk Saaremaalt, Salme jahipiirkonnast. Kolju laiuseks oli 8,99 cm.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Söe võõrpuuliikide seemla (värvitud ala) Maa-ameti kaardirakenduses. Kollase joonega metskonna haldusala, mis ei hõlma kõiki seemla puude kasvuala.

Rekord nr. 117. Söe arboreetumis asub Eesti ainuke võõrpuuliikide seemla

Arboreetum asub Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Tõrve ja Kassivere külas. Ala pindala on 114,6 hektarit ja see on looduskaitse all. 

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Pedja jõe luht Kirnal. Alam-Pedja looduskaitseala ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 114. Suurim jões paiknev saar                    

Suurim jõe saar on12 hektari suurune ja asub Pedja jõel, Jõgeva lähistel, metsakatsejaama külje all.

Loe Pedja jõest lisaks: LINK

Kurtna Valgejärv ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 115. Meie suurim järvestik

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Mudaälves. Feodorisoo ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 112.   Eesti veel kõige metsasem ja inimesteta piirkond - Alutaguse madalik.

Alutaguse madalikul on suurim Eesti metsasus, 78 % ning kultuurmaastikku on vaid 8 %.

Loe lähemalt: LINK

Rekord nr. 113.    400 kilomeetrine matk mööda kubermangu piiri.

Matkasportlane Joosep Tammemäe matkas 21. kuni 31. märtsini 2017 aastal piki endist kubermangu piiri Tõstamaalt Peipsini, valmistudes sellega EV100 juubeliperioodi avasündmusteks. 

Vaata ERR-i videot: LINK

Täiendus rekordile nr. 111. Nurmkanapaaril 19 poega

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Merikotkapaar ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 109. Pikla kotkarekord.

Ühest punktist on vaadeldud Eestis merikotkaid 66 lindu ning see rekord sündis 13. märtsil 2016. Pärnumaal Luitemaa looduskaitsealal Piklas.

Kevadised tuuled ja püsiva jääkatte lagunemine olid kogu jää kokku pakkinud Pärnu lahe suudmeala ümbruses. See aga sundis ilmselt pea kõiki merejääd poegimiseks kasutavaid selle piirkonna hall- ja viigerhülgeid viimast jäävõimalust kasutama. Kevadine kotkaste rändeaeg ja suur hulk hülgeid ühes piirkonnas jääl seletab seda, miks selline erakordselt suur hulk kotkaid Pärnu lahe piirkonda kogunes.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Bothriocidaris Phaleni. Foto: Natural History Museum

Rekord nr. 106. Vanim merisiilik

Merisiiliku liigi leidis Palmse mõisnikuhärra Alexis von der Pahlen, kes õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja paleontoloogiat ning üliõpilasena avastas tollal vanima teadaoleva merisiiliku kivistise, mis kandis tema auks ladinakeelset nime - Bothriocidaris Phaleni.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Euroopa angerjas      Anguilla Anguilla

Rekord nr. 103. Vanim püütud angerjas 

Eesti vanim angerjas on elanud 32 aastaseks. Tema püüdjaks oli Heiko Heitur, kes oli angerjaga ühevanune. Kala püüti Pühajärvest ja püügivahendiks oli und. Vanuse määramise meetod oli järgmine: kuulmekivi valati epoksiidivaiku ja lihviti seejärel ning pandi HCl lahusesse. Tavaliselt elab angerjas kuni kümne aastaseks.

Loe angerjast lähemalt: LINK

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Alumine Vaigas. Vilsandi ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 100 Eesti esimene kaitseala - Vaika saared

1924 aastal liideti saared Kuusnõmme bioloogiajaamaga ja kuulutati looduskaitse-reservaadiks, mille ülevaatajaks nimetati Artur Toom.

1957 aasta looduskaitseseadusega loodi Vilsandi linnuriigist Vaika riiklik looduskaitseala.

Ülevaade Vilsandi Rahvuspargist: LINK

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Tsiistre rahvas jõhvikal. Kisejärv ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 97 Esimesed maailmameistrivõistlused

2010. aasta sügisel, peeti Emajõe-Suursoos, esimesed jõhvikakorjamise maailmameistrivõistlused.

Loe Maalehest: LINK

Foto VikipeediA

Rekord nr. 98 Väikseim kaitseala Eestis

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Lepad. Raigastvere järv, Vooremaa ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 94 Eesti suurim voorestik

Vooremaa pindala on ca. 977 ruutkilomeetrit. 

Loe artiklit Eesti Entsüklopeediast: LINK

Ihamaa luht. Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 95 Eesti suurim looduskaitseala

Alam-Pedja looduskaitseala pindalaga on 343 ruutkilomeetrit.