Vaatame Eesti loodusrekordeid

Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXXVI osa

 Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Illustratiivsed fotod Arne Ader

Tuulemägi. Laguja

Tuulemägi. Laguja ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 219       Kõige sügavam lumikatte paksus

Maksimaalseks lumikatte paksuseks ühe dekaadi keskmisena mõõdeti 104 sentimeetrit ja seda 1924. aasta veebruari 3. dekaadis Tallinnas.

Lumikatet mõõtelatt asus Kadriorus, Peeter I majakese lähedal. Lumikatte paksuseks mõõdeti dekaadi jooksul (21.-29.02.1924) kõikidel päevadel üle 100 sentimeetri, kuid mõõdeti vaid ühe püsilumelatiga. Eesti ilmajaamades alustati lumikatte mõõtmisega 1891. aastal

 

Taevasilm

Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXXV osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Fotod Arne Ader

Paduvihm

Paduvihm ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 216       Kõige sajusem aasta

Registreeriti 1990. aastal Raplamaal,Nääril. Tolle aasta maksimaalne sademete summa oli 1157 mm Sademetega (0,1 mm ja enam) oli küll vaid 157. päeval, kuid ööpäevased sajusummad olid suured. Kõige kuivem kuu aprill, kui sajusumma oli vaid 18 mm. Kõige sajusem oli juuli, kui kuu jooksul sadas 231 mm ja ei sadanud vaid 11. päeval.

 

 Põud. Metsmaasikad ja haavaleht

Põud. Metsmaasikad ja haavaleht

Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXXIV osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Fotod Arne Ader

 

Paduvihm

Paduvihm ( www.loodusemees.ee

Rekord nr. 213       Kõige sajusem kuu

 

Sajusemaks kuuks osutus august 1987.aastal Haanjas, kui maksimaalseks sademete summaks mõõdeti 351 mm.

Augusti esimesel poolel möödusid sademeteta vaid üksikud päevad ja vihma sadas ohtralt ka kuu viimastel päevadel. Kogu ümbruses sadas palju 7.–8. augustil ja 16. ning 29.–30. augustil.

Haanja mõõtepunktis sadas nelja päevaga (6.–9. august) 215 mm ja kuu eelviimasel päeval, 30. augustil ööpäevaga veel 56 mm lisaks. Seega mõõdeti viie päeva sademete hulgaks 271 mm, mis moodustas augusti sajusummast 77%.

Aastate 1963-1990 mõõdeti augustikuu tavaliseks sajuhulgaks 99 mm ja seega sadas 1987. aasta augustikuul 3,5 kordne kuu sajunorm.

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXXIII osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Foto Arne Ader

Paduvihm

Paduvihm ( www.loodusemees.ee )

 

Rekord nr. 210       Suurim sademete intensiivsus

 

Suurim sademete intensiivsus mõõdetud 3 minuti jooksul ja tulemuseks saadi 3,6 mm/min

Mõõtmine toimus 23. juulil 1957. aastal Toomal.

Ööl vastu 23. juulit esines tugev hoogvihm koos äikesega. Tugeva saju jooksul sadas 10,8 mm vaid 3 minutiga ehk 3,6 mm/min. 23. juuli hommikul mõõdeti 12 tunni sajusummaks 32,9 mm. Jõhvis mõõdeti samal ajal saju intensiivsuseks 3,34 mm/min.

 

Rekord nr. 211       Sama öö teine rekord

 

Suurim sademete intensiivsus, mis mõõdeti 10 minuti jooksul oli 2,3 mm/min

Mõõtmine toimus eelmise rekordiga samal ööl Toomal.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXXII osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

 

Foto VikipeediA, Võru linn

 

Rekord nr. 207        Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur

 

Õhutemperatuuri absoluutne maksimumiks on mõõdetud 35,6 ˚C ja seda 11. augustil 1992. aastal Võrus. Augustis valitses südasuvine soojus. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis 11. augustil kõikjal Mandri-Eestis +30 kraadi piirile, vaid saartel jäi maksimaalne õhutemperatuur alla +30 kraadi. Võrus tõusis termomeetri näit +35,6 kraadini (registreeritud kell 12 UTC, 3 tunni maksimum).

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXXI osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Foto VikipeediA, Narva-jõesuu rand

 

Rekord nr. 204        Kõige soojem kuu

 

Narva-Jõesuus mõõdeti 2010. aasta juulis kõrgeim kuu keskmine õhutemperatuur, 23,4 ˚C

Juulis oli valitsevaks eriliselt soojad suvised ilmad. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli enamikel päevadel üle +20 kraadi, vaid üksikutel päevadel jäi selles madalamaks.

Maksimaalne õhutemperatuur tõusis mitmel päeval üle +30 kraadi. Kolmel järjestikusel päeval, 11.−13. juuli, oli maksimaalne üle +30 kraadi. Kuu maksimaalne õhutemperatuur +32,4 ˚C mõõdeti 25. juulil. Öine miinimum alla +13 kraadi ei langenud.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXX osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Jõgeva

https://kodukohtjogeva.weebly.com/

 

Rekord nr. 201              Kõige külmem aasta

 

Madalaim aasta keskmine õhutemperatuur, 1,6 ˚C mõõdeti 1942. aastal Jõgeval.

Kuu keskmine õhutemperatuur oli enamikel kuudel normist (ehk pikaajalisest keskmisest) madalam, vaid üksikud kuud vastasid enam-vähem normile.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.