Kaitsealad

Keskkonnaamet kutsub osalema

Nele Sõber, Keskkonnaameti projektijuht

2. juulil, pärandniitude päeval ühendavad kolm pärandniitudega tegelevat LIFE’i projekti – „Loodusrikas Eesti“, PuisniiduLIFE  ja LIFE Sidusad pärandniidud oma jõud, et pakkuda huvilistele võimalust tutvuda erinevate niidukooslustega. Matku juhendavad nii maahooldajad kui ka looduskaitsjad. Matkale saab minna mitmesse Eesti kanti.

Ajalooliselt korjas vanarahvas heinamaarjapäeval, 2. juulil ravimtaimi, tegi tuld ning valmistus kibekiireks heinaajaks. See on ka päev, mil Eesti niidud on oma kõige kaunimas õieehtes.

Kirjutas ja pildistas Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Pildistatud Soomaa nime tähistamiseks peetud seminarilt Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses.

Tänavu täitub 100 aastat sellest, mil Soome päritolu geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö mainis esmakordselt nime Soomaa. Selleks puhuks anti geograaf Taavi Pae eestvedamisel uuesti välja raamat, mis koondab 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Johannes Gabriel Granö artiklit „Eesti maastikulised üksused.“

Taavi Pae Soomaa seminaril

Kirjutas Tiina Ojala, Kõruse küla elanik

Pildistas Maris Sepp

Kõruse tuulik

Kõruse on ca 15 ruutkilomeetri suurune küla Tagamõisa poolsaarel Loode-Saaremaal. Eelmise sajandi alguses ja meie vabariigi algusaegadel oli see 75 suitsuga piirkonna suurim ja üks Saaremaa suurematest küladest. Praeguseks on Kõruse üks siinkandi enim muutunud küladest.

Kirjutas Kaili Viilma

Pildistas Helen Kivisild

Ähijärve küla Karula rahvuspargis

Ehitussurve, iseäranis looduskaunitesse kohtadesse, üha kasvab. Viimasel kahel aastal on ehitustaotluste arv aastas suurenenud juba ligi veerandi võrra. Mõnele kaitsealale küsitakse igal aastal sadu ehituslube ja nii kümneid aastaid järjest..

Keskkonnaametile pannakse sageli pahaks kaitsealadele kavandatud ehitustegevuse keelamist, piiramist või "ebamõistlike" tingimuste seadmist. Seda loetakse arengu piduriks ja inimeste põhiõiguste riiveks. Samuti rõhutakse võrdse kohtlemise ootusele, et "kui naaber sai, miks siis mina ei saa?" Ja õigust oma plaane ellu viia otsitakse üha enam nii meedia kui ka kohtu abil. Samal ajal valjeneb pidevalt nendegi hääl, kes sooviksid kaitsealadel inimtegevust oluliselt rohkem piirata.

Kirjutas Krista Kallavus, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Pildistasid Ave Huugen ja Krista Kallavus

Kõera tee

Matsalu asub viimase 3000 aasta jooksul merest kerkinud alal. Suurema osa veest vabanenud rannaaladest võttis inimene kohe kasutusele. Omasoodu toimetas loodus pigem laiukestel ja roostikus.

Kirjutas Säde Lepp, Pühajärve põhikooli 5. klass

Pildistas Pille Kangur

Kevadseminar

25.–26. aprillil toimus Otepää looduskeskuses noore looduskaitsja seminar, mis keskendus kakkude ja rähnide käekäigu uurimisele. Juhendajateks olid Margit, Tarmo, Liisi, Peeter ja Pille. Kogunemine looduskeskuses oli kell 16.00.

Kui kõik lapsed olid kohal, rääkis Tarmo meile natuke ajaloolist juttu. Pärast seda tutvustas ta meile erinevaid kakke ja rähne: händkakk, kodukakk, karvasjalg-kakk ja värbkakk. Tegelikult on olemas veel habekakk, kassikakk ja vöötkakk. Rähnidest rääkis ta meile suur-kirjurähnist, väike-kirjurähnist, valgeselg-kirjurähnist, tamme-kirjurähnist, roherähnist, musträhnist, hallrähnist ja laanerähnist. Seejärel mängisime Kahooti Otepää looduse teemal.

Keskkonnaameti ja Maa-ameti uus kaardirakendus

Pildistas Leelo Kukk

Liigirikas niit

Keskkonnaameti ja Maa-ameti koostöös valmis kaardirakendus, kuhu on koondatud ülevaade teadaolevatest pärandniitudest kaitstavatel aladel. Rakendusest saavad maaomanikud ja pärandniitude majandajad uurida, milliseid niite saab liigirikkuse toetamiseks taastama või hooldama asuda.

Pärandniidud on olulised elurikkuse tuumikalad. Pärandniitude taastamine ning hooldamine on oluline, et sealseid elupaiku ning neist sõltuvaid liike toetada ja hoida.

Pildistas ja kirja pani Krista Kingumets, Keskkonnaameti keskkonnahariduse büroo peaspetsialist

Noored looduskaitsjad Toris

Soomaa noored looduskaitsjad võõrustasid aprillikuu teisel nädalavahetusel sõpru Alutaguse rahvuspargist. Kaugelt saabunutele oli esmamulje Soomaast kui vesisest, auklike kruusateedega üksildasevõitu paigast. Kahe päeva jooksul avanesid nii noored, kui kohalik elu-olu.

Soomaa ja Alutaguse noorte esimene ülesanne oli tutvumine Koprarajaga. Koprarajale olid üles seatud soid puudutavad ülesanded. Soo kui elukooslus ühendab Soomaad ja Alutagust. Seejärel prooviti ära Soomaa piirkonnale omane sillatüüp Jõesuu rippsillal üle Pärnu jõe.

Kirjutas ja pildistas Riina Kotter, Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist

Metsaelupaik kaitsealal

Keskkonnaamet tellis üleeuroopalise kaitsealade võrgustiku metsamaadele Eestis loodusdirektiivi elupaikade inventuurid. Selle käigus kontrollivad eksperdid metsaelupaikade ja loodusväärtuste esinemist ligi 27 000 hektaril.

Inventuuride käigus kontrollivad eksperdid elupaikasid metsade piiranguvööndites Natura 2000 võrgustiku metsamaadel. Eesmärk on saada teada elupaikade tegelikud pindalad ja ülevaade väärtustest, et neid senisest paremini kaitsta. Paikades, kus metsaelupaigad on muutunud, saab neid edaspidi värskete andmete põhjal paremini hoida. Seal, kus elupaika ei ole, saab lubada piiranguvööndites lubatud tegevusi sõnas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter.

Pildistas Heiko Kruusi, www.vanameister.pri.ee

Kostivere maastikukaitseala on rajatud põnevate loodusmälestiste kaitseks.

Koostamisel on Kostivere maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine aastateks 2022‒2031.

Kaitsekorralduskava koostamise avalikkuse kaasamise koosolek toimub 28. aprill 2022. a kell 15 veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel.