Video

Video ja illustreeriv materjal Ahto Täpsi

Karudel veel jooksuaeg peal... Alutaguse Virumaa

Karu ehk pruunkaru            Ursus arctos

Karude „pulmaaeg“ algas maikuus, aga nagu näha kestab juulikuu alguseni. Tegu on suhteliselt noorte isenditega ja pildil olev isasloom erineb Alutagusel oma liigikaaslastest lühema karvkatte poolest ehk näeb juba kaugelt teistest saledam välja (vaata all olevat videoklippi).

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Video salvestas Mamicia, LK foorumist

Kuula öösorri…
 

Sumedatel suveöödel võib teiste loodushäälte seas kuulda ka aasta linnu öösorri vokiketramist. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi juunis ja juulis loodusretkedele salapärase ööketraja radadele.

Retkedel rändame läbi öösorri elupaikade, otsime öölindu ja räägime tema eluolust.

Esimese öösorriretke reedel, 28. juunil kell 21.30 RMK Nõva külastuskeskuses Perakülas Läänemaal juhatab sisse ansambli Öösorr vabaõhukontsert. Pärast kontserti minnakse ühiselt öösorriretkele, mida juhendavad ornitoloogid Aarne Tuule, Renno Nellis ja Triin Leetmaa. Kontsert ja retk on tasuta.

Juulikuus on kavas neli retke:
5. juulil Hiiumaal, kogunemine kell 23 Kärdla pritsumaja parklas, retke juhib Aarne Tuule;

Video salvestas Ahto Täpsi

Kokkusaamisel Soonurme külas Virumaal sai mullikaga vesteldud, aga jutt jäi paraku ühepoolseks...

Põder        Alces alces

Enne põdralehmade poegimist maikuus pidid möödunud aastased, juba mullikaks sirgunud noorloomad alustama iseseisvat elu, aga eks sel ajal nähti kogenematuid loomi ka asulates ja linnades, millest igal aastal ajalehed uudistena on kirjutanud.

Video salvestas Ahto Täpsi

Kõrvaline maantee, mille ümber võib huviline pea alati erinevaid tegutsejaid märgata

Rebane ehk punarebane       Vulpes vulpes

Video salvestas Ahto Täpsi

Laanepüü noorlinnud Soonurme ja Sirtsi külades Virumaal

Laanepüü            Tetrastes bonasia

Ladinakeelse nime järgi on koheselt selge, et laanepüüd kuuluvad metsislaste sugukonda.

Videos näeme, et erinevate pesakondade noorlinnud võivad samas piirkonnas olla eri suurusega.

Elukohana kasutavad laanepüüd päris erinevaid metsatüüpe, aga eelistatakse niiskeid segametsi, kus alusmets tihedama kuusekasvuga. Meil võib tänavu pesitseda kolmkümmend kuni viiskümmend tuhat laanepüü paari.