Video

Pilt ja video veebikaamerast Liz, LK foorumist

Šaakal ehk harilik šaakal        Canis aureus

Nüüdseks on tehtud ulatuslikke DNA uuringuid ja võib pea kindlalt öelda, et meie looduses liikuvad šaakali isendid on Kaukaasia päritolu.

Euroopas teatakse kahte põhilist šaakalite põhipopulatsiooni: üks Balkanil ja teine Kaukaasias. Huvitav on aga see, et Läti, Leedu ja Poola šaakalid pärinevad hoopis Balkani populatsioonist.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Tedrekukk kasel pungi nokkimas

Teder       Tetrao tetrix

Selliseid suuri ja uhkeid linde võime märgata talvisel ajal kaasikutes tegutsemas ja kasepungadest toitumas. Aga, kui Sa kohtad suht sarnaseid linde männikus on tegu kindlasti metsiste ehk mõtustega.

Mõlema linnuliigi puhul torkab silma see, et isas– ja emaslinnud on täiesti erineva sulestikuga ehk seda nimetatakse sooliseks dimorfismiks.

Tekst ja veebikaamera salvestused Tiit Hunt, www.rmk.ee

Eile öösel kell 3.41 ja hommikul 8.01 ilmus šaakalikaamera ette ilves – aasta loom. 

Tundus, et tegu oli kahe erineva isendiga: põgusalt end näidanud öine jalutaja paistis olevat vanaloom ja hommikuse uudistaja suurus, välimus ja kehakeel viitasid pigem noorloomale. Igal juhul kena üllatus ja vaheldus seni kaamera ees toimetanud imetajatele – hiirtele, šaakalitele, rebastele ning halljänestele.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Põdralehm kahe vasikaga maantee kõrval, läbilõigatud noorendiku vahel

Põder       Alces alces

Viimane ärev aasta veerandik on põtrade jaoks läbi saanud – täna lõppes meie metsades põdrajaht, millega loomad kohanema peavad.

Põdralehmad liiguvad ringi vasika või vasikatega. Kokku jäädakse kevadeni ehk põdralehma poegimiseni. Üle pooleaastased tänavused põdravasikad kaaluvad juba saja kilo ringis.

Videost näeme, et talvekarvas paistavad välja just loomade heledamad jalad.

Video salvestas ja pildistas Karl Adami, www.karladami.com/et

Aul           Clangula hyemalis

Vaiksete ilmadega toituvad aulid rannast kaugemal, väljaspool linnuvaatlejate vaatlustorude ulatust. Varatalviste tugevate tuulte ja kõrge lainetuse eest liigutakse vaiksematesse lahesoppidesse.

Meil talvituvad aulid veel üpris arvukalt, aga palju sõltub aastast ja jääoludest, kuid neid jääb meile igal juhul üle saja tuhande isendi, vahel rohkemgi.