Linnulauluraadio uudised
Tamme-kirjurähn Dendrocopos medius
Tamme-kirjurähni Eestis pesitsemine toimus alles 2000. aastal Räpina mõisapargis. Viimase paarikümne aastaga on linnud levinud ja muutunud vanade parkide ning lehtmetsade haudelinnuks, kelle arvukus on üle Mandri-Eesti järjest kasvanud ja võib küündida isegi poolesaja paarini.
Tuttpütt Podiceps cristatus
Möödunud aasta mais-juunis saime jälgida Kooraste Suurjärvel veebikaamera vahendusel aasta linnu tuttpüttide pesaelu.
Tuttpütipaar lahkus möödunud aastal pesalt koos kolme pojaga 5. juunil. Pere toimetas järvel kuni lahkumiseni augustis.
Tuttpüttidele sobivad pesitsemiseks üle paarikümne hektari suurused taimestikurikkad järved, mille sügavus peaks olema ikka üle meetri.
Ronk ehk kaaren Corvus corax
Rongad on oma elupaikadeks viimastel aastakümnetel sagedamini valinud inimeste läheduse. Pesi võib leida maanteede äärsetest metsadest vahel on linnud pesa rajanud kõrgepingemastidele linnade läheduses. Aastatuhandetega välja kujunenud pesitsusalad paiknevad enamalt jaolt okasmetsades, aga nüüd ka põldudevahelistes metsatukkades, puisniitudel või väikesaartel. Pesitsejaid võis olla tänavu üle kolme tuhande paari.
Porr Certhia familiaris
Putuktoidulised porrid tegutsevad okas- või segametsades, aga ka parkides ja kalmistutel, kus hea varjevärvusega linnud puutüvede koorepragudest lühidate hüpetega spiraalselt ülespoole liikudes toitu leiavad. Inimesi nad parkides ei pelga ja jäävad enamalt jaolt möödujatele märkamatuteks.
Karmiinleevike Carpodacus erythrinus
Karmiinleevike on umbes varblase suurune lind ja värvika isaslinnu välimus äratab uudishimu ka kõige loodusvõõramas märkajas.
Karmiinpunast sulestikku kannavad üle aasta vanused isaslinnud ja vanemaks linnud oleks nagu „verre kastetud“.
Toimetatakse väga erinevates pigem madalama puistuga elukohtades, aga ärge imestage, kui kohtate neid isegi kadastikes, rabamännikutes või klindialuse laialehises puistus.
Rukkirääk Crex crex
Rukkirääkude arvukus on oluliselt vähenenud nii Eestis, kui Euroopas ja „rääkuvaid“ isaslinde pole meil enam loendatud viite tuhandet. Põhjuseid on palju, hoolimata sellest, et osa linde pesitsevad kaks korda suve jooksul ja pesakonnad on suured.
Tutt-tihane Parus cristatus
Tutt-tihastest paigalinde tunneme ja teame talviselt toidulaualt, aga tegu on männimetsade liigiga, keda me isegi suvises metsas harva märkame. Pesitsejaid võiks olla ümmarguselt sada tuhat paari, aga viimase kümnekonna aastaga on arvukus vähenenud. Meie saartel tutt-tihased ei pesitse, kui mõned juhupesitsemised Saaremaal välja arvata.
Rootsiitsitaja Emberiza schoeniclus
Rootsiitsitajaid me ei kohta linnades, aedades või kuivades metsades ja nõmmedel. Nende elupaikadeks on roostikud, niisked hooldamata põõsastega niidud ja üleujutatavad jõeluhad (veematkajatele on rootsiitsitajad kindlasti tuttavad). Pesitsejaid võis olla rohkem, kui viiskümmend tuhat paari ja tänaseks on pesakonna noorlinnud juba iseseisvunud.
Hiireviu Buteo buteo
Kõige kohatavam röövlind sest varitseb närilisi maanteede veertes nii silo-, kui õlepallidel või jälgib toimuvat täiesti avalikult posti otsas istudes. Saaki jahitakse viljapõldudel, heinamaadel, metsaraiesmikel või ka -sihtidel: närilistest uru-, kari- ja leethiiri, mutte ning mügrisid, aga samuti värvulisi.
Praegusel ajal on hiireviude pesa ümbruses kuulda nõudlikult vanalindudelt toitu manguvate viupoegade kõva kisa.
Käosulane Hippolais icterina
Sarnase ja hea varjevärvusega sulestikuga käosulaseid on lehestiku varjus tegutsemas raske märgata. Lisaks peaks vaatleja teadma, et lindude alapoole ja tiiva hoogsulgede kollakas värvus võib olla nii heledamat, kui tumedamat tooni.
Parim aeg on varastel tuulevaiksetel hommikutundidel enne kella viite.
Miks on varahommik hea aeg? Hommikud on sagedamini tuulevaiksemad, linnud ööga rahunenud, häirimist vähem ja uue päeva hakul tuleb kindlasti oma kohalolu ümbruskonnale teavitada.
Enne poolt üheksat lisanduvad inimtegevuse ehk külaelu hääled.
Tuulevaiksete õhtute aegu võib ennast unustada linnulaulu kuulama kuni laulu vaibumiseni päikeseloojangu järgsel tunnil.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
