Vello Keppart inventeerimas 6 ha suurust lageraielanki Auga puhkemetsas 7. juulil 2018.

Kodukoha loodusväärtuste ülevaateid olen teinud tellimustööna Keila ja Narva-Jõesuu linnavalitsustele põhjusel, et looduskaitse kaardirakendusel (EELIS) on andmed üsna lünklikud ja pealegi ajas vananevad. Pealegi on I ja II kaitsekategooria liikide täpsed leiukohad kaardirakendustes tavakodanikele nähtamatuks muudetud ja kohalikud elanikud saavad teada I ja II kategooria kaitsealuste liikide olemasolust ainult siis, kui pöörduvad otse keskkonnaameti poole. 

Auga metsa rohekoridori lagedaks raiumine 2008-2018 metsamuutuste kaardirakenduse kaardil. 2008. a kaotati metsakategooriad (hoiumetsad ja kaitsemetsad) mis määrasid metsa sihtotstarbe ja kasutuse võimalused (majandusrežiimi).

Kohalikud elanikud ja omavalitsused on olnud mures loodusväärtuste säilimise ees kui:

• poollooduslikud kooslused metsastuvad hooldamatuse (niitmise, karjatamise) tõttu; 
• soode kuivendamise tõttu; 
• metsakoosluste (kunagised kaitse- ja hoiumetsad) lagedaks raiumise tõttu, mis koosluse hävitab;
• kodune pärandmaastik hävib uusarenduste ja karjääride tõttu. 

Tänu Keila töö algatusele ja hilisemale linnavalitsuse asjaajamistele keskkonnaametis võeti 9 a hiljem looduskaitse alla Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaik KLO3002374 (viide: LINK)

Keppart, V. Keila linna roheala loodusväärtustest. Keila, 2012, 108 lk. - LINK

Keppart, V., Masing, M. Auga mets looduskaitsealaks, puhkemetsaks ja parkmetsaks. Narva-Jõesuu, 2018, 46 lk. Käsikiri Narva-Jõesuu linnavalitsuses.

Loe Auga loodusväärtustest: