Kirjutas Kalle Eller
Foto Arne Ader
Vanemal riigimetsa raielangilt leidsin siiski jäljed, et aastakümme või veidi enam tagasi on nii tehtud - säästetud on kadakaid ja tammepuid (palumännik)
Enne kui saele voli anda, tuleb läbi mõelda, kas tasub midagi langile alles jätta. Elujõuline järelkasv on rahaline võit, sest neid kohti ei ole siis vaja uuesti täis istutada või külvala.
Seega tuleks raie ja eriti väljavedu kavandada ning korraldada nii, et võimalikult palju kasvuvõimelist järelkasvu alles jääks. Ühtlasi säilib nii alustikku ning seeneniidistikku, mis sealt siis kiiremini ülejäänud maa-alale levib.
Peaksime muidugi vaagima, missugune järelkasv annab kiiremini uue ning antud kohale sobiva metsa. Äranäritud haavavõsa tulevases männikus või liiga kaua varjus kiratsenud männikõverikud pole mingi väärtus.
Tegelikult tuleb ennekõike vaadata, kas on tihedaid ja ilusaid kuuserühmakesi ja kas neist saaks tulevikus kuusiku. Ka kõvade lehtpuude järelkasv on enamasti teretulnud.
Istutuse ja külvi ettevalmistamise huvides tuleks proovida jätta järelkasv kasvama rühmadena, väljavedu suunata rühmade vahelt ning puudki langetada neist väljapoole.
Sageli on mõttekas jätta alles ka rühma nooremaid puid.
