Harilik kassikäpp Antennaria dioica
Õitsevaid kassikäppasid kohtaame „krõbekuivadel“ ja valgusküllastel kasvukohtadel: hõredates männikutes, metsateedel, lagendikel… harvemini niitudel.
Kasvukohtade kehvavõitu pinnasel võivad moodustuda konkurenttaimede puudumisel suured kassikäppadega kaetud alad: taimel on välja arenenud vegetatiivne paljunemine ja nii pole ka seemnetega paljunemine eriti oluline.
Kassikäppade maa-alustest roomavatest vartest võrsuvad võsundid (mis võivad ehki ei pruugi anda alguse uuele taimele) ja uued võsundid kasvatavad lehekodariku. Nõnda võibki areneda „tihe kassikäpamuru“.
Õitsejad on vanemad taimed. Valguse suunas kasvatab taim kuni paarikümne sentimeetrise varre, mis on kaetud kitsaste, „hõbeviltjalt“ tihedakarvaliste lehtedega.
Kassikäppadel paiknevad isas- ja emasõied erinevatel taimedel (nii käib see teadupärast kahekojalistel taimedel). Enamalt jaolt on emasõied roosad, aga isasõied valgemad.
Õisi käivad tolmeldamas pikemate imilontidega kimalased, surud, liblikad…
Paari nädala möödudes valmivad lendkarvakestega seemned, mille võtab tuul laiali kanda.
Kassikäpp