Eestis on praegu iga hundi kohta umbes tuhatkond uluksõralist, kellest suure enamuse moodustavad metskitsed ning meie hundid tarbivad ära heal juhul vaid 10% meie sõraliste iga-aastasest juurdekasvust. Kokkuvõttes võib öelda, et hundi toidubaas on praegu hoolimata metssea madalseisust väga rikkalik. Nälga saab praegu kannatada vaid see hunt, kes on liiga noorelt oma vanemate hoolest ilma jäänud ja murdmiskunsti veel ei tunne.
Hunt on laia saagispektriga kiskja, toitudes kõige kättesaadavamatest toiduobjektidest antud alal ja ajal. Hundi toidusedel võib sisaldada nii suuri saakloomi, nagu põder, hirv, metskits ja metssiga kui ka pisinärilisi, selgrootuid, raibet ja taimset toitu. Euroopas on pea kõikjal põhilisteks saakliikideks erinevad uluksõralised, samas kui kobras, jänesed, rebane, kährik, kari- ja koduloomad omavad teisejärgulist tähtsust. Euroopas on punahirv metskitse ees hundi eelistatuim saakliik, metssiga ja põder on hundi peamisteks saakliikideks vaid aladel, kus punahirve või metskitse pole või nende asustustihedus on madal.
Eestis on tehtud mitmeid hundi toitumisuuringuid ning nende järgi on meie hundi peamisteks saakliikideks erinevatel aegadel ja kohtades olnud nii metskits, metssiga kui ka põder ning saagieelistus tundub sõltuvat peamiselt nende liikide kättesaadavusest (nende arvukusest ja paiknemisest) antud ajal ja kohas. Põtradest ja hirvedest murravad hundid enamasti vasikaid ja vähesel määral ka mullikaid, metssigadest peamiselt põrsaid ja vähesel määral ka kesikuid. Kuna täiskasvanud põder ja metssiga on hundile tõsised vastased, ei pea nad praeguse toidukülluse juures oma elu ja tervist ohtu seades hakkama nendega jõudu katsuma. Metskitse ründamine on seevastu hundile täiesti ohutu, lihtsamini kättesaadavad on muidugi nõrgemad isendid.
Tegelikult tegelevad toidu hankimise ehk siis saakloomade murdmisega meie huntidest umbes pooled, kutsikad ja karja juures olevad üheaastased noorukid on vaid tarbijad ning nende kõhutäis sõltub otseselt vanaloomade jahiedukusest. Noored hundid õpivad iseseisvalt jahti pidama alles pärast oma vanemate juurest lahkumist ning sel perioodil on väiksemad saakloomad nagu metskits, kobras ja kährik neile olulised. Noored hundid toituvad võimalusel ka raipest, olgu see siis mets- või kariloom või nende osad. Sageli leidub raipeid näiteks lautade või karjamaade juures ning see on üks peamisi põhjuseid, miks hunte mõnikord ka inimasustuse läheduses luusimas nähakse. Ka lammas on noorele hundile lihtne saak juhul, kui ta omaniku poolt piisavalt kaitstud pole. Hunt ei tea, et lammas on inimese oma, mistõttu on ta hundi jaoks samasugune toit nagu metskits või metssiga.
Peep Männil
