RAHVUSLOOM - HUNT

Postitas Aasta Loom - P, 22.04.2018 - 19.14
Avapilt
Sisu

Foto: Valeri Štšerbatõh

Milleks rahvusloom?

Elame ajastul, mil globaalne kultuur loob pidevalt juurde uusi tugevaid sümboleid, mis mõjuvad meie kultuurile kohati laastavalt ja takistavad tunnetust ühtse keele- ja kultuuriruumina. Oma sümbolite kujundamine muutub aina olulisemaks. Vastukaaluks mõjudele, mis tulevad väljastpoolt, tuleb leida rahvast ühendavaid ja traditsioonidega kooskõlas olevaid sümboleid, mis kasvavad kultuuri seest. Tugeva aluse selleks leiame loodusest.

Rohujuure tasandil sündinud idee rahvusloomast aitab luua riiki ja rahvast ühendava märgilise sümboli.


Miks hunt?

1. Kõrge metsasusega riigis on loomulik, et hunt on meie looduse pärisosa. Et hundil säiliks koht Eesti metsas, peaksid säilima ka meie rabad ja laaned. Hunt sümbolliigina aitab kaasa loodusmaastike väärtustamisele, kuna susi on tervikliku ökosüsteemi üks indikaatorliike.  Hundi olukord metsas annab märku seal toimuvast, kõneleb teiste liikide arvukusest ja tasakaalust.

2. Hunt on universaalne indikaatorliik: ta mõõdab nii metsa tervist kui ka ühiskonna vaimsete hoiakute tervist. Hunt sümbolliigina peegeldab kõige paremini eestlaste arusaama looduse terviklikkusest. Kui mõistame hundi kohta metsas, mõistame looduse toimimist rahuldaval määral.

3. Hunt on läbi aegade olnud inimese  võimsaim vastane ja tugevaim konkurent. Jahimehele suurim väljakutse, karjakasvatajale suurim murekoht.  Aeg-ajalt sünnib ühiskonnas tugev vastuseis hundi kui liigi eksistentsile. Omavahel kokkulepete saavutamine ja lahenduste otsimine hundiküsimuses annab märku erinevate ühiskonnagruppide valmisolekust üksteist mõista ja teha sisulist tulemuslikku koostööd.

4. Hunt on perekondliku eluviisiga monogaamne liik, kelle eluviis on sarnane eestlase klassikalisele peremudelile. Hundi kari koosneb isast, emast ja nende järglastest. Lisaks viimasel hooajal sündinud kutsikatele võib karjas olla ka osa aasta varem sündinutest. Isa ja ema elavad koos aastaringselt, pidades jahti, kasvatades ühiselt järglasi ja märgistades ning kaitstes oma territooriumi. Sotsiaalse eluviisi tõttu on hunt kergesti kodustatav, mistõttu on temast aretatud hulga erinevaid funktsioone täitvaid koeratõuge, kelle abi inimesele on raske ülehinnata. 

5. Hunt on tippkiskja, kes on võimeline oma saakloomade arvukust ohjama. Seda muidugi tingimustes, kus inimene lubab mingilgi määral toimuda looduse iseregulatsioonil. Hunt on tuntud kui looduse sanitar, kes on aastatuhandete jooksul aidanud nõrgemaid saakloomi murdes kujundada evolutsiooni käigus välja tänapäevased sõraliste populatsioonid. Lisaks sõralistele on hunt tippkiskjana võimeline ohjama ka endast väiksemate kiskjate asurkondi, püüdes võimalusel murda oma toidukonkurente. Teiste liikide arvukuse ja evolutsiooni mõjutamine on hundi ökoloogiline funktsioon looduses.  

6. Hunt on jahiuluk ja tema küttimine toimub ulatuses, mis ei kahjusta populatsiooni soodsat seisundit. Hundi valimine rahvusloomaks ei muuda tema staatust ega piira küttimist. Inimese ja hundi kõrvuti elamine eeldab looma arvukuse reguleerimist jahimeeste käe läbi riiklikust tegevuskavast lähtuvalt, nagu praegu, nii ka tulevikus. Jahipidamine on oluline eelkõige arvukuse reguleerimise, kahjustuste ennetamise ja inimese suhtes pelglikkuse säilitamise eesmärgil.

7. Hunt on suure territooriuminõudlusega liik, mistõttu ei saa ta meil elada vaid aladel, kus inimasustus puudub. Inimese ja hundi kõrvutielamine eeldab arvestamist loomakasvatajatega: nii hunt kui lambakasvataja on Eesti riigile olulised.  Loomapidajad on inimühiskonnas ainukesed reaalsed kahjukannatajad hundi otsese tegevuse tagajärjel, mistõttu peab kahjude hüvitamisesse ja ennetusse suhtuma täie tähelepanuga ja taotlema rahuldavat tulemust.

 

Eesmärk

Hundi kui looduse terviklikkust sümboliseeriva liigi käsitlemine ja mõistmine kogu ühiskonnas.

 

Rahvusloomaks kuulutati hunt

 

Jüripäeval, 23. aprillil 2018 kuulutati saates Osoon välja Eesti rahvusloom, kelleks on hunt. Hunt valiti rahvusloomaks koostöös erinevate loodushoiu ja kultuuriga seotud asutuste ja ühendustega.

"Hunt on meie looduse pärisosa ja ta ei jäta ühtegi inimest külmaks," kommenteerib folklorist Marju Kõivupuu.  "Ta on meie rahvapärimuse populaarseimaid loomi, tema kohta on rahvasuust kirja pandud üle 500 nime ja arvukalt rahvajutte. Hunt sümbolliigina aitab kaasa loodusmaastike väärtustamisele, kuna susi on tervikliku ökosüsteemi üks indikaatorliike."

 

Toome ära pöördumise täisteksti ja allkirjutajad:

 

Hunt on metsiku ja puutumatu looduse sümbol. Meie rabasid ja suuremaid metsamassiive on tabavalt nimetatud ka hundimaastikeks. Ilmselt pole läänemeresoome aladel ühtegi teist looma, kes oleks loodusmaastike kujunemist, samuti inimeste keelt ja kultuuri rohkem mõjutanud kui hunt.

Osava kütina on hunt kontrolli all hoidnud suurte rohusööjate arvukust ja kujundanud seeläbi kaudselt ka soome-ugri maastike metsarohket välisilmet. Ta on olnud meie raba- ja metsamaastike valitsejaks sadu ja tuhandeid aastaid. Samavõrra oluliseks on hunt tõusnud ka meie esivanemate keele- ja meeleruumis. Kui tekitada pingerida, millised metsloomad on rahvapärimuses esiplaanil, siis hõivab ülekaalukalt esikoha hunt.

Hunt on väga hea vastupidavusega, sitke ja äärmiselt nutikas. Hunt on ellujääja. Ta on julge oma pere ja territooriumi kaitsmisel teiste huntide eest. Hundid hindavad privaatsust ‒ tahavad, et neid rahule jäetaks. Hundid austavad oma vanemaid ja armastavad oma peret. Hunt on karismaatiline. Need kõik on põhjused, miks hunt sobib rahvusloomana Eestit ja eestlasi sümboliseerima.

Hundi kui rahvuslooma poolt räägib ka tõsiasi, et siiani ei ole meie rahvusmärkide hulka arvatud ühtegi metsaga seotud liiki. Suitsupääsuke, rukkilill ja pääsusaba seostuvad eeskätt põllundusliku talupojakultuuriga, rahvuskala räim ja rahvuskiviks valitud paekivi merega. Nii oleks hundi rolliks rahvusliku sümbolina tasakaalu loomine põllu- ja metsaelu vahel, mis on kujundanud eesti kultuuri olemusliku palge pikkade sajandite vältel.

Hunt on universaalne indikaatorliik: ta mõõdab nii metsa tervist kui peegeldab  eestlaste arusaama looduse terviklikkusest. Kui mõistame hundi kohta metsas, mõistame ka looduse toimimist. 

 

Allakirjutajad:

Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Terioloogia Selts, Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon, Eesti Geograafia Selts, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikooli Loodusmuuseum ja Botaanikaaed, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing, "Osoon", Looduskalender, MTÜ Aasta Loom, Eesti Loodusturismi Ühing, Looduse Omnibuss, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Fokloorinõukogu, Hiite Maja,  Vereta jaht, Eesti Siberi Husky Ühing, MTÜ Organic Estonia, MTÜ Roheliste Rattaretk, Alaska Malamuutide Liit, Kelgukoerte Klubi Baltosport

Loodusmõtte hoidjad:  Valdur Mikita, Aleksei Turovski, Marju Kõivupuu, Laura Kiiroja

Rahvuslooma toetajad:

Liviko, Olerex, Karu Katus

Sildid
OLEREX TOETAB
RAHVUSLOOMA KODULEHTE.


Olerex logo

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.