Märtsi neljas nädal. Hanerohkus

Postitas Looduskalender - E, 25.03.2019 - 10.10
Autorid

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Videod salvestas Ahto Täpsi

 

Kalvi küla, Virumaa kevad

Sisu

Eesti on nüüd selgelt kaheks jagatud, lõunas on kevad täies jõus, aga põhjarahvas veel ootusärevuses. Linnud käivad aegajalt seda piiri kompamas, aga tulevad esimese lobjaksajuga tagasi.

Eelmise nädala vaieldamatult kõige olulisem loodussündmus oli esmaspäeva lõunane vikerkaar taevas ja kõrvulukustav kõuekärgatus sellestsamast lumepilvest, millele kevad oma uhke vikerkaaretriibu maalis.

Midagi nõiduslikku on tõesti sündimas, sest kohe sellepeale hakkas 19. märtsil Tuhala nõiakaev oma uhket voolamist voolama, meelitades nädalalõpuks kohale ka pideva inimestevoolu. Ehk toob see vool poliitikute lauale ka uuesti Rail Balticu lõpetamise mõtte. Et Nõiakaev saaks meid kevadeti üllatada aastasadu.

Taimerahvas sätib vaikselt oma kostüüme, eelkõige need kaunitarid, kes inimese läheduses – lumikellukesed, märtsikellukesed ja krookused tilistavad juba rõõmsalt oma kevadist lõhnalaulu.

Aga mägisema Eesti päikeselagendikel piiluvad roheliste lehtede vahelt sinilille nupukesed.

Kevadise väejoogi nautlejad peavad aga lähipäevil viima vahtrapuu alt mahlaämbri kase kõrvale.

Kevadine mahlajooks on pannud ka pungad pakatama. Mustsõstar ja sirel aias ning toomingas metsaserval on kevadele oma roheliste suurte pungadega tulekutee avanud. Sarapuud ja lepad lehvitavad oma tolmuseid urbi, öeldes putukarahvale, et aeg on ärgata. Küllap löövad varsti oma kevadist lehetrummi suured isasämblikud, aga puugid on rohus juba valvel.

 

 

Viru-Nigula kant, Virumaa kevad

Saabuvate rändlindude nimekirja edastamine on praegu kõige tänamatum töö, sest pea iga tund toob me kodumaale jälle uue tegelase. Hästi ilmekas on sooserv, kus hüüavad sookured ja lendavad metskurvitsad, seda kõike rähnitrummi saatel. Sekka löövad päikesepaistelistel hetkedel rästad oma laulukatketega ja küllap teevad kohe noka lahti ka viimased metsavahid – metsvindid.

Aga midagi väga tavatut on tänavu kevadel – haned ja luiged tulevad läbisegi ja tulevad ligi nädal aega varem. Talve viimasel päeval vehkles Tartu piiril taevas hiigelsuur tuhandepäine haneparv, see on vara mis vara. Ja hanesid on tavatult palju. Aga ega hani loll ole, meie põllumehed on neile katnud hiigelsuured toiduväljad. Enam pole orasepõldude vahel ka roheribasid, kus rebasesaks neid hiilida saaks.

Intensiivpõllumajandus on tavapärase linnuelu segi keeranud, juba ei lahku hallhaned ja lagled ka suvel turvalisematele pesapaikadele põhjas, vaid elavad aastaringselt Hollandis. Seda sasipundart saame veel lahti harutada.

Luigemees Leho Luigujõe kinnitab, et ka väikeluiged on nädal varem tagasi, raadiosaatjaga luiged on juba Lätis ja Eestis. Aga samas pole üksjagu veelinnurahvast veel Inglismaa vetest tulemagi hakanudki. Igal juhul on lindude hiigelparved põldudel ja poldritel uhke vaatepilt, kel binokkel olemas, siis minge kindlasti neid vaatama.

 

Loe varem ilmunud hanede tutvustusi:

https://www.looduskalender.ee/n/node/3286

https://www.looduskalender.ee/n/node/3283

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.