Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste
Fotod Arne Ader
Lumikellukesed lumes ( www.loodusemees.ee )
Loodame, et eelmise nädala lumi jäi selle kevade viimaseks.
Eilse õuesõppe päevaga algas suvepoolaasta. Selline aeg, kus saab edukalt kõiki töid väljas teha ja ka juba õues magada. Vanarahva tarkuse järgi nendes kuudes, kus r-täht sees, küll veel palja maa peal istuda ei tohi, sest võib saada maalised, mis kärna ja köhima ajavad. Seega ootame istumisega maikuu ära ja askeldame seni jalul ringi.
Kasvuaineid pungil täis juurikaga taimed sirutavad end nüüd kiiresti välja. Natuke naljakaski on vaadata end punaseks külmetanud lõdisevaid nõgeseid aianurgas. Naat on oma varesejalad laiali ajanud, võililledel isegi esimene õiepung näha.
Salamahti on end suuremaks sirutamas kogu roheline sibulavägi, küüslaugud ja murulaugud on end peenral upitanud juba 10-sentimeetri pikkuseks, karulauk rullib lahti esimesi lehti, kuldtähtede rohelised libled moodustavad ühtlase muru.
Sirelipungad
Selle aasta Teeme ära talgute peategelasel – nurmenukul on juba esimene õisikuvars välja aetud. Kütiorust korjatud õiealge nägi välja nii mahlane, et mu tütar Aotäht selle köharohumaitselise õie silmagi pilgutamata nahka pani. Ka puude pungad on pakatanud ja selle nädala jooksul viskub sealt tõeline leherosett, kased on hiirekõrvul, toomingavõsa moodustab õrnrohelise kardina. Ja mitte ainult isapajude urvad ei ole nüüd kollased, vaid ka mesilaste jalad. Meie talus on kombeks käia kevadel läbi mets ja märkida ära kollased isapajud ja neid ei tohi mingil juhul raiuda – see on mesilaste kevadine elupäästja. Aga varsti võib noortest pajudest pajupilli tegemist proovida.
Linavästrik ( www.loodusemees.ee )
Sel nädalal tuli ka meie aia linavästrik, alguses kuulsin teda aina silpsumas, aga lõpuks tuli ja istus laste liivakasti äärele. Ja kuigi kivitäksi on e-elurikkuse andmebaasi järgi juba nähtud, siis minu aeda ta jõudnud veel pole.
Suurkoovitaja ( www.loodusemees.ee )
Hea on vaadatagi neist andmebaasidest, mis linde on juba nähtud ja siis ka ise neidsamu linde arvuti abil tundma õppida ja siis otsima minna. Kindlasti võib praegu märgata keset põlde seismas üht hiigelpika nokaga saledat lindu – suurkoovitajat. Veel on aeg, kus sirguvad kõrred ei varja teda. Ja õhtuhämaruses võib kuulda metskurvitsat, kes nüri järjekindlusega iga natukese aja tagant metsasihil krogisedes sama marsruuti läbi lendab. Ja raiesmiku veeres viskub õhtutaevasse mökitav taevasikk – tikutaja. Kui neid kohtate, siis olete sel kevadel kolm põnevamat kurvitsalist ära näinud.
Ja kallid inimesed, ärge laske end hirmutada taimede mürgisusest kõnelejatel. Praegu kindlasti ei ole võimalik karulauku ja piibelehte segi ajada. Esimeste mahlakate ja tugevasti lõhnavate karulaukude ajal on piibelehe lehed veel peenikestes piikides. Kui hiljem piibelehti näete, siis jätke see paik meelde, pole ilusamat ja paremini lõhnavat lille kui piibeleht. Tooge nad sealt hiljem koju.
Meie taimeõpe põhineb valedel alustel, me peaksime inimesi õpetama taimi armastama, mitte nendega hirmutama.
Armastatut tunned ikka paremini.
